•  

Vihma tegemise aeg

Tekst: Juhani Püttsepp
Fotod: Ingmar Muusikus 

Vihmapiisad Äntu järvede äärsetel kuuskedel

Vaatasin fotograafist sõbra augustikuus võetud slaide ja paljudel neist heljus udu, mis viis mõtted vihmale. Vaatasin internetist järele ning selguski, et august on Eestis kõige vihmarohkem kuu.
Näiteks Tõravere meteoroloogiajaamas mõõdetud paljude aastate (1964–2005) keskmine sademetehulk on augustis 88 mm, juulis 77 mm, juulis 62 mm. Vanarahva poolt ka vihmakuuks kutsutud oktoobris aga kõigest 53 mm.
“August on kõige vihmarohkem sellepärast, et sügise poole manner jahtub, kuid meri püsib soe. Tekib niiskuse transport merelt mandrile,? selgitab keskkonnafüüsik Marko Kaasik, kes avaldab interneti lehel www.ilm.ee ilmaprognoose nii nädala kui ka nelja kuu kohta ette. “Augustis aktiviseeruvad Põhja-Euroopas tsüklonid, mis kanduvad läänetuultega meile,? lisab Kaasik.
Miks on see hea, et augustis palju vihma sajab? Vaevalt, et taevaisa seda niisama sündida laseb.
“Puhkus on läbi, seepärast tulgu,? ütleb Tõravere valvemeteoroloog.
Võrumaa rukkikasvataja Jaan Liiv sõnab, et see pole üldse hea, kui augustis vihma sajab, segab viljakoristust, mis traditsiooniliselt kavas 10.–20. augusti paiku. “Pärast seda võib sadada küll,? sõnab Jaan Liiv. “Ja enne viljakoristust võiks sadada. Enne, kui vili kuivusest kollaseks tõmbub.?
Augustisadu võib olla õnn aiapidajale – kartuliubinad kasvavad.
Maaülikooli Polli aiandi perenaine Ave Kikas märgib, et vihm võimaldab õunapuudel sügisest vilja paisutada ning marjakultuurid vajavad jõudu ja vett uue saagi formeerimiseks.
Ihtüoloog Teet Krause ütleb, et tema vee alla ei näe, kuid kaladele (maimud on jõudnud juba suureks kasvada) vist see augustivihm väga ei tähenda.
Ornitoloog Andres Kalamees mõtleb jupp aega. “Rändlindudel on ehk rohkem põske panna, kui rannaniitude rohi on lopsakam.?
Jahimees Jaak Volmer mõtleb veel kauem. “Kui palju sajab, läheb põld pehmeks, võib juhtuda, et osa vilja jääb koristamata, sealt metsseal hea võtta ja kitski rõõmustab.?
“Augustivihm on hea sellepärast, et siis on õhus vähe pujuõietolmu ning allergikutel on kergem olla,? leiab aerobioloog Maret Saar. “Söögiseentel kasvavad viljakehad.?
Eesti kukeseentel on Prantsusmaal hirmus hea minek.
Marko Kaasiku ennustuse järgi tuleb tänavune august pigem kuiv (70 mm sademeid).
Kuidas vihma hulka suurendada?
Eestis on ikka rohkem palutud selle eest, et vihm järele jääks, lauldud, et sadu lõppeks (“üle, üle, iilikene?). Liigset sadu on peetud hullemaks nuhtluseks kui kuiva aega, põuda.
Folklorist Mall Hiiemäe soovitab esivanemate tarkusele tuginedes vihma esilekutsumiseks puhastada allikaid samblast ja veekogusid sodist. Rahvajuttudes on ilmaallikate puhastajateks olnud lesed, kas kolm leske või koguni kolm kolmekordset leske.
Urvaste pastor Johann Gutslaff on 1644. aastal Erastvere talupojalt Vihtla Jürgenilt üles kirjutanud ainulaadse “Pikse palve?. Palve oli suunatud haldjale, ilmade ja viljakuse andjale.
Vihmapalve näide: “Saada vihma, oeoh, oe, oe oeoh, meie poolõ, oeoh, oe, oe oeoh. Taivaesä, oeoh, oeoh, oe, oe, oeoh! Oeoh, oe, oe, oeoh!?
Lõpuks veel mõned raamaturiiulist leitud, vihma kutsumisega seotud kirjakohad, väikese nõia äpardunud vihmategemine välja arvatud (tuli petipiima ja kuusekäbisid).


Rõngu mees laulab vihma kohale
Vihmakõne, õlle-õlle
Vellekene, õlle-õlle,
Veeri meile õlle-õlle,
Venemaalte, õlle-õlle.
(Eduard Laugaste “Eesti rahvaluule?)

Vihm tuleb vihmakivi ümber tantsides.
Austraalia lääneosa kõrbes asub Kuvatja-Parka vihmakivi. Kivi on vihmaolendi Kantija osaline või täielik kehastus. Kivi on 30 sentimeetrit pikk, fallose-kujuline ja läikiv.
Selliseid kive jättis inimestele algöö ähmasuses, unenägude aegadel Djara­mara, iidseim kõigist olendeist. Neid paiku, kus sellised läikivad vihmakivid asuvad, kutsuvad pärismaalased veeaukudeks. Kui inimesed tahavad vihma esile kutsuda, korraldavad nad kivi ümber suure peo, millest võtavad osa kõik – mehed, naised ja lapsed.
(Ernest Ailred Worms “Australian aboriginal religi­ons?)

Vihm tuleb kaktuseviina juues.
Indiaan­lased joovad ohtralt kaktuseviina, oksendavad selle pärast välja ja oma haletsusväärse seisundiga püüavad äratada pilvede kaastunnet, et need annaksid vihma.
Just siis, kui päike tõuseb, istuvad neli indiaani nõida põhja-, lääne-, lõuna- ja idakaarde. Nõiad joovad kaktuseviina ja kui purju jäävad, siis laulavad.
Näiteks laulab lõuna pool istuv nõid: “Nad andsid mulle punast vett juua ja ma jõin seda ja nüüd ma olen purjus ja ma teen mõned vikerkaared!?
Ja läänes istuv nõid laulab: “Sa andsid mulle hullu vett ja see pani mu purju ja maapind saab nüüd märjaks!?
(“Short swift time of gods on earth?)

Vihm tuleb prohvet Eelija palve peale.
Ja Eelija ütles Ahabile: “Mine üles, söö ja joo, sest vihma kohin juba kostab!?
Ja Ahab läks sööma ja jooma. Aga Eelija läks üles Karmeli tippu, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele. Siis ta ütles oma poisile: “Mine nüüd ja vaata mere poole!?
Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: “Ei ole midagi!?
Tema aga ütles: “Mine tagasi!?
Nõnda seitse korda.
Aga seitsmendal korral ütles poiss: “Vaata, pisuke pilv, nagu mehe kämmal, tõuseb merest!?
Siis ütles Eelija: “Mine ütle Ahabile: Rakenda hobused ette ja mine, et sadu ei peaks sind kinni!?
Ja vahepeal tumenes taevas pilvist ja tuulest ning tuli suur sadu!?
(Esimene kuningate raamat 18: 41–45)

Sadu Mäeküla kohal.

Suureõielised kellukesed pärast vihma

 

loe kommentaare (0)

Nimi:


E-mail:


Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam