•  

Keila juga. Kuldse sügise lõpp (29.10.2005 17:19)

Autor: Tõnis Saadre

Selleks korraks on siis kuldne sügis enam-vähem läbi. Siin-seal on küll veel lehekulda puudel, kuid viimaste päevade külm ja lumi on suuremalt jaolt oma

tööga ühele poole saanud. Aga kes ka tänavu seda endale piisavalt sisse ahmida ei jõudnud, on ise süüdi. Nii pikka kuldaega ei mäletagi.

Olen siit nüüd juba õige mitmeid nädalaid eemal olnud. Arvuti kõvaketas koos mitmekümne Gigase pildipakiga tegi tuu-tuu. Nii see elu kord juba on. Nüüd püüan end  vanade piltide peal vee peale upitada, ja ikka jõudumööda ka pildistamas käia.

Täna siis kahe nädala tagused pildid Keila Joalt. Nagu näete, oli vett üle ootuste palju. Ja meeldiva üllatusena seisid ka hüdrojaama turbiinid. Ning korralik

juga oli ka ülevoolu kanali lõpus. Peab üldse ütlema, et senini tundub küll, et selle hüdrojaama ehitusega ümbrus pigem võitis. Treppe mööda ju nüüd

võimalik

joa alla jalutada. Ja hoone ise ju lausa kaunitar võrreldes varasema tondilossiga.

Suvega on joaastangult alla rippuv vetikatevanik tõeliselt lopsakaks muutunud, nii et juba vihmametsad silme ees kangastuvad.

Ja lõpetuseks ei saa veelkord üle kordamata jätta, et Keila Juga on tõepoolest meie kõige kaunim juga. Loodan, et olete ka ise selles veenduda jõudnud.

 

 

 

 

 

 

 

 

Eelmised artiklid:

Aluoja joastik suve hakul (10.06.2005)

Saka joastik, veel puutumatu ja metsik (28.04.2005)

Keila joa talv kevades (08.04.2005)

Narva kose kevad-lahvatus (23.03.2005)

Vahiküla joastik (01.03.2005)

Kesktalvine Valaste (22.02.2005)

Jägala jääloss (05.01.2005)

Jõulueelne Jägala juga (15.12.2004)

Joad Ingeri klindil (12.10.2004) Kevadel tegime siin juttu Balti klindist. Ja ka selle kõige idapoolsemast lõigust, Ingeri klindist. Nüüd ka mõned sügisesed pildid sealsetest jugadest.

Janused väikejoad (11.05.2004) Eelmise nädala lõpul käisin Pakri poolsaare idapoolsel küljel – Leetse pangal. Olin kuulnud, et mõne aja eest oli nüüd siin suurem varing toimunud. Ja kui juba siiakanti tulek oli, ei jätnud muidugi ka siinsetele pisijugadele pilku heitmata. Ja kõik on nii, nagu ka oletasin. Ei saa ju küll öelda, et vett oleks vaid nirisenud, aga suurveeaegsega pole siin muidugi midagi võrrelda. Eks siinsed kraavitatud ojad saavad oma vee väga kitsalt alalt, lumi ammu läinud ja korralikku vihma pole olnud. Ja läheb veel mõni nädal ja mereranda mööda astudes ei saa enam arugi, et siin kunagi joad on pahisenud.

Jugade jõud raugemas (19.04.2004) Viimane nädal näitas siis juba oma helgemat palet. Sinililled on vaat et juba ära õitsemas ja pungad puudel ka paisunud. Ja suurveega on selleks aastaks siis ümber. Mitte, et vett juba suviselt nappima hakkaks, aga tasapisi on  vetevool jõgedes juba vähenenud, lumi metsas enamalt jaolt sulanud ja ka rabad ei suuda enam oluliselt lisa anda.

Suurvesi kestab. Kaua veel? (06.04.2004) Nüüd läheb juba kolmas nädal suurveega. Ja lõppu veel ei paista kuigi ka suurvesi ise on nagu ta just on. Mitte kõige võimsam aga mitte ka nõnda niru, kui möödunud kevadel. Metsas ja soodes-rabades veel lund jagub, kohati seda veel poolde säärde. Viimase nädala külmad ööd on hoidnud vee vaos. Nii et kui nüüd sooja vihma peaks tulema.... Aga ootame -  vaatame.

Suurvesi käes! Või tuleb lisa? (30.03.2004)  Läheb juba teine kevade nädal. Ja nüüd on tõesti juba kõikjal veed lahti. Kahel viimasel nädalavahetusel käisin ära enamusel  Tallinnast itta jäävatel jugadel-joastikel. Ja nüüd võib juba tõepoolest rääkida suurveest. Möödunud veevaesel kevadel nii suurt vett polnudki. Kui nüüd järsku soojaks peaks minema, on muidugi ka palju suuremat vett oodata. Aga, kui kõik vaikselt endistviisi edasi liigub, ei tarvitse ka vett oluliselt lisanduda. Kogu see ilu kestab siis lihtsalt kauem. Sest lund on veel rohkesti nii metsas kui rabas.

Kevadised joad, järg2 (18.03.2004)

Kevadised joad (17.03.2004) Lõpuks on siis kevad käes. Paljud joad on juba ärganud. Aga kuigi viimasel nädalal on valitsenud peamiselt plusskraadid ja taevast tulnud nii lörtsi kui vihma, pole suurvee aeg veel kätte jõudnud. Seetõttu on tegu nagu intermeediumiga. Talvemuinasjutt on lõppenud, tõeline vetemöll lasb end aga veel oodata. Aga need lugematud joad, milleni ka keskpäevase päikese kiired ei jõua, jäävad veel mõneks ajaks oma tähetundi ootama.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam