•  

Osmussaar UNESCO eksperdi pilgu all (13.11.2005 17:27)

Autor: Tõnis Saadre

Eelmised artiklid:

Vahiküla juga. Lehekuld lõpukorral, vett küllaga. (06.11.2005) Kirde-Eestis on lumi, tuuled ja külmad puud juba lehtedest puhtaks saanud. Tallinna ümbruses ja läänepool veidi lehekulda veel jagub. Ja vett on jõgedessse juurde tulnud. Nii et vähemalt jõgedel paiknevad joad küllaltki uhked välja näevad. Nii ka Vahiküla e. Vääna juga. Loe edasi>>>

Keila juga. Kuldse sügise lõpp. (29.10.2005) Kuldne sügis siis sedakorda otsakorral. Seekord mõne nädala taguseid pilte Keila joast. Loe edasi>>>

Äntu Sinijärvel (29.09.2005) Sedakorda võtame ette väikese jalutuskäigu ümber Äntu Sinijärve. Nüüdseks on puud   küll juba kirkaid värve omandanud, järv ise on aga ikka endist viisi sinine. Loe edasi>>>

Mööda Õisu Põrguorgu (16.09.2005) Mulgimaa, nagu kogu Lõuna-Eesti,on teatavasti punase liivakivi maa. Näha saab seda aga ikka peamiselt vaid jõgede ja ojade kallastel. Nii ka Õisu järve suubuva Vidva oja kallastel. Loe edasi >>>

Ka Ruhnu Saarel on oma pank (31.08.2005) Sellel suvelõpul on Ruhnu saarel käimine märksa lihtsam kui varem. Saaremaa lLaevakompaniile kuuluv laevuke "Aegna" teeb siia igapäiseid reise. Lisaks on nädalalõppudel koostöös Looduse Omnibussiga tehtud veel lisareisegi.Ka sellel nädalalõpul on Looduse Omnibussil plaanis Ruhnu matkad. Nii, et mis muud, kui Ruhnule... Loe edasi>>>

Varangu allikad augusti hakul (15.08.2005) Varangu allikad asuvad Pandivere nõlval, seal, kuhu jäävadki Eesti suuremad allikad. Poolel maal Väike-Maarja ja Järva-Jaani vahel, Varangu mõisa taguses metsas. Allikad ja nende ümbrus on muidugi mõista  kena. Igal aastaajal eri ilmeline, nagu loodus ikka. Loe edasi>>>

Kiirkäigul läbi Osmussaare (07.08.2005) Sel nädalal käisin kahel korral retkejuhina Osmussaarel. Loomulikult pole sel juhul aega pildistamisele pühendada. Aga mõned hetkejäädvustused jõuab ikkagi teha. Loe edasi >>>

Elav kivi -- samblad, samblikud ja lilled Suursaare kaljudel. (18.07.2005) Olen siin pidevalt rõhutanud, et Suursaar on kaljusaar. Seda ta muidugi ongi, aga enamalt jaolt on kaljud kaetud samblavaiba või samblike kattega, kaljupragudes võib aga tihti ka lillekesi kohata. Loe edasi>>>

Mõnda Suursaare kivimitest (18.07.2005) Geoloogi jaoks on Suursaar eriline just oma rabavalt rohkete kivimitüüpide poolest. Nagu juba varem öeldud, on siin esindatud peaaegu kõik kristalliinsete kivimite tüübid.    Loe edasi>>>

Suursaare läänerannikul (09.07.2005) Eelmisel korral lubasin jõuda rannikule. Nii ka on. Siin on siis pildid Suursaare läänerannikult, mis ida rannikuga võrreldes tunduvalt atraktiivsem ja ka geoloogiliselt põnevam. Loe edasi >>>

Suursaar, jälle meile avanemas (03.07.2005) Soome lahes on üks imepärane kaljusaar, mis on oma loodusega inspireerinud paljusid kunstnikke. Nende seas on ka Günther Reindorf, kes sai siit ainese oma Põhjala motiividele. Läbi aastasadade on saar kuulunud Soomele, seda kuni talvesõjani... Vene ajal korraldasid  eesti geoloogid saarele rohkeid ekspeditsioone, nende koostatud on ka saare geoloogiline kaart. Esimest korda peale vabanemist, oli eesti geoloogidel nüüd jälle võimalik saart külastada. Ja on loota,et juba lähitulevikus võib saar muutuda külastatavaks kõigile soovijatele. Aga saar on imepärane... Loe edasi>>>

Aluoja joastik suve hakul (10.06.2005) Pika ja vinduva kevade järel lõi loodus korraga lokkama. Kõik õitseb ja puud on täies lehes. Aga kuna tänavu ka vihma ikka jagus, siis on jõgedes  ja ojades veetase kõrgem, kui tavaliselt. Ja seetõttu pakuvad joad nüüd erilist rõõmu. Loe edasi >>>

Norra kandi allikad (05.06.2005) Ka allikad kuuluvad ürglooduse hulka. Juba aastatuhandeid voolab nendest kristallselget vett. Täna vaatame Pandivere nõlvaalale jäävaid Norra kandi allikaid. Ja ega korraga kõiki jõuagi, siinkandis on neid rohkelt. Loe edasi>>>

Kakerdaja raba (25.05.2005) Senini pole ma siinkohal soid-rabasid vaadelnud. Ometi kuuluvad ka need ürglooduse  hulka. Nende teke jääb ju tuhandete aastate tagusesse aega, kuigi nende areng jätkub meiegi silme all. Alustuseks panen välja kimbukese pilte Kakerdaja  rabast. Esimest korda sattusin sinnna ligi nelikümmend aastat tagasi geoloogiliste välitööde käigus.Siis oli ta muidugi täiesti puutumatu. Nüüdseks on sinna rajatud laudtee, mis tutvumise temaga hõlpsaks on teinud. Nii hõlpsaks, et mitmed mu sõbrad on selle rabaga hüvasti jätnud. Aga kui me ikka soovime ka rabasid loodusest võõrdunud inimestele tutvustada, on laudteed paratamatus. Loe edasi >>>

Rahnud Pakri neemel (19.05.2005) Pakri poolsaar on suurte rahnudega õnnistatud. Selle Leetse poolsest osast leiab tervelt neli hiidrahnu. Suuri rahne on siin aga hulgem. Täna räägime rahnude rühmast Pakri neemel, mida kindlasti tasuks külastada. Loe edasi >>>

Oru park ja pank (10.05.2005) Oru lossist, president Pätsi suveresidentsist, on kindlasti kõik kuulnud. Kindlasti ka teda ümbritsenud imekaunist pargist. Ajendiks, miks sellest siinkohal juttu teha, on aga paljandid Pühajõe ürgoru pervel. Loe edasi>>>

Saka juga veel puutumatu ja metsik (28.04.2005) Pikki aastakümneid ei teadnud Saka joastikust keegi midagi. Ta jäi vene piirivalvekordoni okastraataia taha. Nüüd on ta jälle tuntuks saanud aga endist viisi metsik ja taltsutamatu. Need ajad on aga möödumas. Loe edasi>>>

Keila joa talv kevades (09.04.2005)

Keila joa talv kevades (09.04.2005) Juba mitmendat päeva ähvardatakse meid vihmasadudega, mis aga kuidagi tulla ei taha. Lumi on linnast juba ammu kadunud ja põllud paljad. Aga veel nädal tagasi valitses paljudel jugadel veel suisa talv. Loe edasi >>>

Kevad Ilmandu jääseintel (07.04.2005) Ilmandu nimi on küllaltki vähetuntud. Ometi asuvad nii see küla kui sellelt nime saanud pank Tallinna lähedal. Palju tuntumad on Rannamõisa ja kasvõi nn Lollideküla, mille ligidale ta jää. Kuulus on ta aga eelkõige oma jääseinte poolest, kus mägironijad igal talvel harjutamas käivad.  Loe edasi >>>

Jälle Pakri pangaqst (26.03.2005) Pakri pangast ei saa üle ega ümber. Nii võiks öelda. Nüüd nädal tagaqsi oli aga üks neid harvu kordasid, kui tõepoolest jääd mööda ümber neeme tipu andis minna. Ehk annab veel praegugi. Loe edasi >>>

Narva kose kevad-lahvatus (23.03.2005) Olin näinud Narva koske 50 aastat tagasi, vahetult enne tema kadu, 1955. aastal. Nüüd juba kümmekond aastat olin oodanud soodsat juhust, sest kuulda oli, et aeg ajalt avatakse veehoidla lüüsid. Loe edasi >>>

Võhandu kevade ootel (15.03.2005) Läinud pühapäeval käisime Looduse Omnibussiga Lõuna-Eesti uhkemaid liivakivi paljandeid vaatamas. Kuigi kevade algus on juba käeulatuses, on talv veel kindlalt oma õigustes. Lund küllaga ja isegi kiirevoolulised jõed kohati jääkaane all. Täna olen siia üles riputanud pilte Võhandu müüridelt. Loe edasi >>>

Pakri panga kõrghetk (09.03.2005) Käes on Pakri panga kõrghetk. Pangaserva ääristavad jääpurikad on saavutanud oma täiuse. Nüüd võimutseb aga talvekülma kõrval juba ergav märtsipäike, ja algab purikate aeglane kuid kindel hääbumine. Seepärast kiirustage ja ärge laske käest selletalvist võimalust Pakri panga võludest osa saada. Loe edasi>>>

Vahiküla joastik (01.03.2005) Praeguste krõbedate talvekülmade aegu taandub olematuks enamik Eesti jugadest. Uhked jäälossid ehivad vaid üksikuid väljavalituid, enamik mattub aga lihtsalt jää ja lume alla. Nii ka Vahiküla joastik. Loe edasi >>>

Kesktalvine Valaste (22.02.2005) Valaste juga on viimasel ajal väga külastatavaks muutunud. Eriti muidugi suurvee aegu, aga ka esimeste külmade tulekul. Harvemini tullakse tema juurde aga kesktalvel. Loe edasi>>>

Talvised Taevaskojad (15.02.2005) Tänavune talv on pakkunud kõike: kõledat külma ja musta maad, sula ja rajusid, aga ka lund ja päikest. Need pildid siin on tehtud aasta tagasi ühel hämarduma kiskuval pealelõunal Ahja jõe ääres. Loe edasi >>>

Pakri neem udus (03.02.2005) Nüüdseks olen Pakri neemel lugematuid kordi käinud. See aastatetagune oli üks esimesi. Aga nii äkki tekkinud  ja tihedat udu pole ma siin hiljem enam kohanud. Loe edasi>>>

Aprillikuine Jaanuar Tuhala karstialal (23.01.2005) Nädala tagusel  laupäeval siras Tuhala kandi veteväljade kohal sinitaevas hele päike, nõiakaev kees ja nõiad vihtlesid. Kõik nagu aprillikuus. Tegelikult oli aga talve selgroog alles murtud. Loe edasi>>>

Äsjane suurtorm (12.01.2005) Äsja raputas  Eestit ja kogu Põhja-Euroopat meil seninägematu  maru. Tuule tugevus ulatus iiliti kaugelt üle 30 m/sek, üleujutused olid mitmel pool ennenägematud. Kõige enam said selles tormis kannatada Pärnu ja Lääne maakonna rannikualad. Alljärgnevalt näete Eesti Geoloogiakeskuse meregeologi Sten Suuroja fotosid, mis tehtud Pärnus ja selle ümbruses eile, seega mitu päeva peale tormi vaibumist. Loe edasi>>>

Jägala jääloss (05.01.2005) Tänavusel soojavõitu aastahakul pahiseb Jägala joal suurvesi ja jäälossist võib esialgu vaid und näha... Loe edasi >>>

Talvevaikus Pakri pangal (21.12.2004) Täna algas siis talv. Ja vähemasti täna on maa valge. Loe edasi>>>

Jõulueelne Jägala juga (15.12.2004) Jõulud kohe tulekul, lumi läinud, maa jälle must ja suurvesi jõgedes. Ja loomulikult ka Jägala  juga jälle uhke. Aga millal ta tänavu seda olnud polegi. Loe edasi>>>  

Talv Piusal (24.11.2004) Ametliku talve saabumiseni on küll veel terve kuu, aga mis see siis praegu muu on, kui talv. Lumi, külm ja puha. Ja teed ka veel umbes. Seekord teeme asja Piusale, kus ka talvel mõndagi põnevat näha võib. Loe edasi>>>

Sügis Roopa pangal (16.11.2004) LääneSaaremaa klibused rannad on karmid ja karged. Vaid kadakad ja klibu ja vähesed puud ja põõsad, millelt tuul varakult oma võtab. Need pildid siin on möödunud sügisest, pisut varasemast ajast, kui seal kalendri jaoks pilte käisin tegemas. Tuul undamas kõrvus ja rannaklibu tuhmkalgid noodid saadab sind pidevalt. Aga sobiva riide puhul on kõik see vaid nauding. Nagu on seda ka iga värvilaik halli mere ja paeklibuse ranna taustal. Roopa pank ise on pank vaid sümboolselt, rohkem ehk geoloogide väljamõeldis, kes igat klibu alt paistvat paenukki on valmis pangaks tunnistama. Ja kohati need aegade hämaruses tekkinud paekihid ju silma ka hakkavad. Loe edasi>>>

Kaugatuma pank (09.11.2004) Eelmine kord tegin juttu Soeginina pangast. Seekord tuleb juttu Kaugatuma pangast. See  peaks viimasest küll tuntum olema. Nimi juba selline, tuntud. Ja asub lausa maantee kõrval, viidad väljas ja puha. Loe edasi>>>

Sügis Soeginina pangal (31.10.2004) Saaremaa pankadest on siin kummalisel kombel senini õnnestunud peaaegu mööda hiilida. Aga ometi on neid Saaremaal rohkesti. Enamuses jäävad nad kõrguselt küll Põhja-Eesti pankranniku omadele alla ja ainult Panga pank oma kahekümne meetriga pakub neile ses osas konkurentsi. Aga ilu ei mõõdeta meetrites ja nii on ka madalatel pankdel pakkuda nii mõndagi. Allpool saategi vaadata mõnda pilti Soeginina pangalt. Loe edasi>>>

Sügis Võhandu müüridel (27.10.2004) Võhandu on viimastel aastatel endale rohkesti sõpru leidnud. Suviti kihab jõgi kanuudest, mis kärestikulist jõge mööda Peipsi poole libisevad. Aga rohkesti avastamisrõõmu pakub ta ka jalamehele. Ja seda igal aastaaajal. Kindlasti kuldsel sügisel. Loe edasi>>>

Sügis Toila-Ontika pangal (19.10.2004) Juba peaaegu kuu on kestnud kalendrisügis. Varsti on viimane aeg sügiskullaste vaadete nautimiseks. Ja kõrgel Ontika paekaldal on tuuled paljuski juba oma tööga hakkama saanud. Loe edasi>>>

Joad Ingeri klindil. (12.10.2004) Kevadel tegime siin juttu Balti klindist. Ja ka selle kõige idapoolsemast lõigust, Ingeri klindist. Nüüd ka mõned sügisesed pildid sealsetest jugadest. Loe edasi>>>


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam