Tiit Tambi
Eesti Tuletõrjeliit
Jõuluperioodil on meie kodud tuleohutuse mõistes kergelt öeldes üle koormatud. Tehakse jõulutoite, küll praeahjus, küll muude seadmetega, põletatakse küünlaid jne. Kõik see aga paraku suurendab tulekahjuohtu. See oht ei varitsegi niivõrd jõuluõhtul, mil pere laua taga koos, vaid pigem hiljem. Siis kui veel küünlaid põletatakse, aga valvsus juba uinunud. Sestap mõned soovitused, kuidas ohtusid vältida või vähendada.
Elektrijuhtmed ja –seadmed olgu korras
Neist saab tulekahju tavaliselt alguse siis, kui nad on katki või üle koormatud. Enamik meist elab vanemates majades, kus elektrisüsteemi paigaldamisel ei arvestatud nii suure koormusega, mida tänapäevased kodused elektriseadmed võimaldavad. Näiteks põlevad elutoas elekriküünlad ja mängib televiisor, vannitoas müriseb pesumasin, samas märkab perenaine, et pühade järgselt on tolmu kogunenud ja paneb käima tolmuimeja… Kui aga korraga kasutada liiga palju elektriseadmeid, siis hakkavad juhtmed üle kuumenema. Ka elektriküünlad annavad märkimisväärse osa koormusest. Hea, kui on olemas automaatne kaitsekork, mis voolu välja lülib, aga ebamugav ikkagi.
· Kodumasinad, juhtmed ja pistikupesad olgu korras.
· Kui miski on rikkis, siis parandagu seda asja tundev inimene.
· Enne tuleks välja selgitada, milliseid masinaid võib korraga tööle panna, ilma et need juhtmeid üle koormaks.
· Kui elektriseade süttib, siis tuleb see kohe seinakontaktist välja tõmmata. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb elektrikilbist lülitada välja kaitsmed või keerata välja korgid.
· Hea, kui on käepärast taskulamp, juhuks kui vool väljas.
Kütteseadmed
Kõige ohtlikumad on need kütteseadmed, kus kasutatakse lahtist tuld – ahjud, kaminad, pliidid jne. Millal käis viimati korstnapühkija?
· Lahtist küttekollet ei tohi jätta järelevalveta.
· Lahtise kamina ees olgu sädeme püüdmise võrk.
· Kütteseadmete peal või väga lähedal ei tohi kuivatada riideid ega hoida mingeid muid põlevaid materjale. Mõnikord riputatakse pliidi või kerise kohale riided kuivama plastikust nööriga. See aga kipub kuuma käes venima. Riided vajuvad alla veelgi kuumemale küttekehale, ja ongi tuli majas.
· Kui köetakse midagi harva (suvekodu, saun), siis on mõttekas algul väike tuli alla teha, kas või ajalehega, mitte süüdata hakatuseks terve ahju-, kamina- või kerisetäis.
· Arvestagem, et ahi soojeneb aeglaselt, ei maksa kohe järgmist ahjutäit alla panna, kui kohe ja kiiresti sooja ei saa.
Jõulupuu
· Jõulukuusele või vanikule küünalde paigutamisel tuleb alati jälgida, et nende kohale või kõrvale ei jääks mingeid süttivaid materjale (kuuseoksad, paberist kaunistused, mööbel, kardinad, mis tuuletõmbes lehvivad jne).
· Ettevaatust kuusega, millel on tihedad oksad.
· Eriti ohtlikud on kuivanud kuused. Et kuusk kauem seisaks, tuleb tal alt jupp ära saagida ja kastmisega mitte koonerdada.
· Põlevaid küünlaid ei tohi üksi jätta, väikeste laste puhul isegi mitte kööki minnes.
· Tuli võib alguse saada ka elektriküünaldest. Möödunud kümnendil oli juhtum, mil ema läks pühade ajal päeval poodi, jättes kaks väikest last elektriküünlaid imetlema. Asi lõppes lastele traagiliselt.
· Kunstkuused ei sütti küll nii kergesti, kuid võivad tulle jäädes eritada mürgiseid aineid. Ka ei soovita neid rohelised, sest need on valmistatud naftasaaduste baasil.
Kui tuli siiski valla pääseb
· Süttinud liigkuivalt kuuselt lööb tuli kiiresti lahvatades lakke ja piki lage suvalises suunas edasi, veega seda kustutada ei jõua. Parem on kuusk pikali tõmmata ja püüda leeki summutada, selleks sobib spetsiaalne kustutustekk, aga kõlbab ka suvaline vaip või tekk.
· Ka süttinud kuuseokstest vanikul on parem leek summutada.
· Kui pannil süttib rasv, siis ei tohi sellele mingil juhul vett peale valada, põlev rasv paiskub mööda kööki laiali, leeki jagub laeni. Ei sobi ka kantav kustuti, sealt tuleb kustutusaine suure survega, kustutada midagi ei jõua, küll aga laiali pritsida. Päästab jällegi mingi vaip, kas või köögirätik.
· Kui asi üle jõu käib, siis tuleb põlevast ruumist kiiresti välja saada. Liigu roomates või käpuli põranda lähedal, sest seal on madalam temperatuur, parem nähtavus ja puhtam õhk.
· Kata end võimalusel mingi suurem riideesemega, kui võimalik, siis märjaga.
· Kaitsmaks hingamisteid kuumuse ja mürgiste gaaside eest aseta endale suu ja nina ette mingi riideese, kui võimalik, siis märg.
· Kontrolli, ega keegi tuppa jäänud – lapsed võivad end hirmunult kuhugi ära peita.
· Kui süttivad seljariided, ei tohi ta mingil juhul joosta, sest see õhutab tuld suuremaks. Tuli levib ülespoole, pea ja näo kaitsmiseks heida pikali, hakka tõmba midagi leegi summutamiseks peale, äärmisel juhul hakka end veeretama.
· Põlevast ruumist lahkudes sulge enda järel uks, kui jõuad, siis ka aken, et tuli hapnikku juurde ei saaks.
· Kui välja ei saa, anna endast märku, ära häbene, karju naabreid appi, ole akna lähedal, et päästjad sind näeksid.
Asutuste peol
Seal on lahtise tule kasutamine keelatud, kuuse ehtimisel peab piirduma elektriküünaldega.
Suitsu tehakse ainult selleks ettenähtud kohas.
Kui pidu on puhkebaasis, kus ka saun ja kamin, tasuks järele uurida, millal käis korstnapühkija. Igaks juhuks ei tasu ei saunaahju ega kaminasse kohe kõva tuld teha, enne võiks tõmbe tagamiseks lõõre veidi soojendada, kas või ajalehetulega.
Võõras kohas olgu enne pidu järele uuritud, kus on väljapääs ja varuväljapääs, kus käsikustutid ja kas neid ka kasutada osatakse.
Tähtsad isiklikud asjad nagu rahakott, dokumendid jms. olgu enda ligi, mitte garderoobis, kuhu tulekahju korral ei pruugi pääseda.
Kui midagi hullu juhtub, siis säilitagem rahu. Üksteise seljas põlevast ruumist kiiremini välja ei pääse. Hea, kui seltskonnas on nii-öelda kaine grupijuht, kel on autoriteeti ja kes kõva häälega käsklusi jagab.
Kui paljud on autoga, siis ei tohi ummistada päästeautode juurdepääsuteid hoonele ja veevõtukohale.
HELISTA HÄDAABI NUMBRIL 112
