•  

Tai – reisikirjad roheliselt maalt I (01.03.2006 13:08)

 
Rohelise Värava fotograaf Asko Linno sõitis 22. veebruarist Taisse tutvuma sealsete ökoküladega ja seal õppima. Siin avaldame kokkuvõtte esimese nädala reisimuljetest.

Bangkokist kui kontarstide linnast oskasin varem ette kujutada pilvelõhkujaid ja nende kõrval asuvaid vaeseid hütte. Tarbimine kasvab siin meeletu tempoga. Inimesed tahavad endile autosid, mille kliimaseadmes puudub temperatuurikangil punane osa – on vaid külm ja külmem; ilusaid riideid ja suuri televiisoreid.

Samas ei tulnud ma millegipärast varem selle peale, et samamoodi võib ka siin end äkitselt avastada värske värvi järgi lõhnavast «lollidekülast» – üksteisega äravahetamiseni sarnased majad 20meetriste õuelappidega maja ees ja tõkkepuuga väravad kvartalikrundi servas. Lähedal loomulikult linna servas suur ostukeskus. Kui mõtlema hakata, on see loomulik, kuid esialgu ehmatab pildi sarnasus Eestimaaga kergelt ära küll.

Miljonid lilled

Bangkokist välja. Kilomeetrite ulatuses on tee ääres miljonites pottides taimed, minule loomulikult võõrad, kuid tundub, et põhiliselt mingisugused lilled. Sõidad mööda teed, vaatad seda lillemerd ja mõtled: see rahvas peab lilli väga armastama. Tõsi. Igal pool tee ääres majade juures olevates vaimude majakeses on lilled, paljud neist näevad värsked välja. Selles kuumuses! Need ei saa vanad olla.

Jõuame esimesse Wongsanit Ashramis asuvasse ökokülla, mis saab esimesel nädalal olema meie koduks. Kokku on siin kaksteist minusugust, kes tulid Tai ökoküladesse õppima ja uurima, kuid enamus teisi inimesi on siit lähemalt – Aasiast.

Ühtsustunde kasvatamine higiste jalgadega

Igasuguste ökokommuunide juurde kuulub peaaegu alati vaimse meeskonnatunde kasvatamise toiming. Mingi lihtne ülesanne, mis peab seltskonnale õpetama rühmatööd ja ühtekuuluvustunnet. Näiteks võtke ühte rivvi, pange üksteiste jalad külgipidi kokku, nii et need igal hetkel puudutavad üksteist – ühe jalaga puudutad sa ühe naabri jalga, teisega teise. Hakake kõndima maha märgitud finiši poole, jalad ei tohi kontakti kaotada, proovige astuda organiseeritud samme – mõningase harjutamise peale saate sellega hakkama. Okei, ja nüüd, enne lõpujoonele jõudmist, peatuge ja üritage puudutada seda joont üheaegselt nii, et kõigi üks jalg jõuaks jooneni samal hetkel.

Kui seltskonnas on ligi kümme inimest, osutub see üsnagi raskeks. Uskuge. Seda enam, et teie jalad on selle pingutuse peale muutunud täiesti higiseks, need libisevad ja pealegi on jalgadel valus, kui teie naaber astub jalale ja samal ajal on jala all mõni oks. Aga see on lõbus. Pange Eestis inimesed üksteisi higiste jalgadega nühkima!

Paljajalu. Mõnus on olla. Mingi krabina peale keerad pead ja avastad endast paaro meetri kauguselt umbes kahemeetrise mao. Korraks vaatab ka tema sind, siis, arvatavasti hinnanud sind 1) ohutuks; 2) mittesöödavaks; liugleb loom oma teed. Peas võitleb häirekell rahustava häälega, mis ütleb, et ei ole mõtet üritada asju hinnata senise taustsüsteemi järgi.

Hommik algab mediteerimisega

Hommikul kell kuus algab vabatahtlik mediteerimine ja kell seitse on joogaaeg, esimestel päevadel püüdsin selle asemel ajavahest toibuda ja magada. Meditatsiooni iva peitub tähelepanelikkuses. Õpi end jälgima, ole teadlik. Tähelepanelik võib olla kõike tehes, süües, nõusid pestes, pikutades, oluline on keskenduda oma tegevusele täie tähelepanuga, kasvõi korraks. Seeläbi õpid oma protsesse ja reaktsioone kontrollima.

Protestiliikumistest rääkimine tundub siinses muidu nii rahulikus õhkkonnas kummaline, kuid siiski tuleb seda sellises roheliste seltskonnas ette. Üks Birma mees näitas meile materjale, kus räägitakse Birma valitsusest, mis teenib energia müügiga sõjaväe jaoks raha. Valitsus tahab ehitada kahte suurt tammi suure jõe peale, et rajada sinna hüdroelektrijaamad. Saadud energiaga plaanitakse rahastada sõjaväge.

Loomulikult on selleks vaja elimineerida kohalik elanikkond – saata üle piiri Taisse või teha muidu nende elu põrguks. Ära oli trükitud ka kaks kaarti, millest ühes oli toodud selle piirkonna sõjaväe garnisonide hulk aastatel 1992 ja 2004, teisel kohalike külade hulk. See tabel on jube, kui mõelda, et iga täpikese asemel oli kunagi väike külake.

***

Kui ta maha istub, tundub, et temast kiirgava rahu eest ei saa olla keegi kaitstud, isegi kui keegi tahaks. Ta istub maha, vaatab ennast ümbritsevale 15 inimesele otsa ja näeb neid kõiki. Siis toimub kohustuslik voor, kus igaüks tutvustab ennast ja räägib, kust ta pärit on. Mina olen järjekordselt veidi segases olukorras. Hiljem, kui ta rääkima hakkab, teatab ta lihtsalt jutu sees mulle otsa vaadates, et on UNESCO vahendusel mitu korda Eestis käinud. Kahepeale suutsime välja mõelda, et ta tunneb Doris Karevat.

Tema nimi on Ajaan Sulak. Legendaarne Tai budist ja endine üliõpilasaktivist. Olen mõttes tänulik siinsele rahvale ja talle, et ta on leidnud aega ja tahtmist tulla rääkima 15 inimesega, sest tema graafik tundub olevat väga tihe. Laupäeval läheb ta Laosesse, pühapäeval on Bangkokis suur demonstratsioon, kus peaks osalema paarsada tuhat inimest.

Lääs ahvatleb

Demonstratsioon on praeguse peaministri vastu, kes on juhtimise koha pealt liiga läänelik ja suhtub riiki kui enda isiklikku firmasse. Nüüd on ta läänelikult peitu pugenud. Viimase aja sündmused on nii kiiresti kulgenud, et peaminister ei oska kuidagi sellele reageerida. Tagasi ka ei astu. Nagu Eestis.

Ajaan Sulaki sõnul on Lääs popp. Lääne kultuur on väga moes, inimesed jäljendavad seda nii kuis vähegi jõuavad, neile tundub, et see sümboliseerib vabadust. Sulaki arvamus on, et enne oli Tai vaba. Oluline oli maa, sellest saadi toitu, maha müüdi see, mis üle oli. Nüüd ollakse sõltuvuses turust – toodetakse selleks, et müüa ja osta asju, mida pole tegelikult vaja.

Mis teha, lääne kultuur pole ahavatlev mitte ainult oma demorkaatiaga, vaid ka plastiknukkudega. Ja autodega. Ja majadega äärelinnas. Sulak: «Raha on illusioon, riis ja kala on päris.»

Lihtsus rabab

Läbi ajaloo on Tai riigil suhteliselt vedanud, tänu osavale peaministrile suutis Tai omal ajal hollandlaste ja prantslaste konfliktiga manipuleerides jääda iseseisvaks. Samuti arendas pärast Teist maailmasõda USA vastukaaluks ümbruses vohavale kommunismile siinset demokraatiat. Selles suhtes on neil hästi läinud. Senini. Karta on, et nüüd üha enam lääne suunas avanedes kaotavad nad üha rohkem enda traditsioonilist olemust.

«Sa õpid valitsema, aga sa ei õpi mõtlema,» ütleb Sulak. See on Eestist vägagi tuttav. Lihtsus saab oma olemusega rabada. Õnneks on olemas inimesed, kes ka tegelikult mõtlevad, et kui lind tuleb su põllule riisi sööma, on see hea. Talle. Ja seeläbi ka sulle.

Asoki munkadel on üks sekt, mille liikmed kasutavad maailma kõige kiiremat transporti – paljaid jalgu. Nad räägivad, et kõik muud liikumise vahendid on aeglased, sest nende kasutamiseks on keegi pidanud oma aega raiskama ja seega paigal olema. Või peavad nad ise töötama, et saada raha nende vahendite ostmiseks. Eriti hirmsad on autod ja lennukid, sest nemad kasutavad meeletult teiste aega ja vabadust. Hea mõttekäik. 

Roheline Värav Asko Linno 28/02/2006

Eelmised artiklid:

Taas leidis tõendamist ebatavaliselt ulatuslik soojenemine (13.02.2006)

Looderanniku päästetöödel tänaseks vabatahtlikke piisavalt, kuid vajatakse tööriistu ja kütust (01.02.2006)

Lendorav – Eesti haavikute ohustatud elanik (30.01.2006)

Omaaegne kliimasoojenemine muutis ookeanide veeringet (06.01.2006)

2005. aasta kliima oli üle kogu maailma väga soe (06.01.2006)

2005 on põhjapoolkeral läbi aegade kõige soojem aasta (16.12.2005)

Kliimaläbirääkimised kestavad (09.12.2005)

Kanada rõhutab USA osa kliimamuutuste peatamisel (08.12.2005)

Montrealis algab kliimakonverents (28.11.2005)

Teadlaste sõnul läheb kliimamuutus kalliks maksma (03.11.2005)

Ilm on hukas. Mida teha? küsib kliimanäitus (03.11.2005)

Kliimamuutus teeb Vahemere kandis elu kibedaks (28.10.2005)

Lõunapooluse kohal laiutab hiiglaslik osooniauk (25.10.2005)

Aasia-Vaikse ookeani kliimalepet esialgu ei sõlmita (18.10.2005)

Kliimamuutus vallandab väljasuremislaine (06.10.2005)

Kliimamuutus toob ka kärbsenuhtluse (04.10.2005)

Kliimamuutus paiskab näljahätta seniarvatust rohkem inimesi (23.09.2005)

Briti asepeaminister seostab kliimasoojenemise Katrinaga (14.09.2005)

Kliimamuutus võib Lõuna-Euroopa põllumajandusele lõpu teha (14.09.2005)

Euroopat hoiatatakse tulevikus sagenevate metsatulekahjude eest (12.09.2005)

Grist.org: tark tegutsemine tagab soodsa tuleviku (06.09.2005)

Suurbritannia võib kaotada juhtrolli kliimasoojenemise pidurdamisel (05.09.2005)

Suurbritannia teadusnõunik peab orkaan Katrina ägeduse põhjuseks kliimasoojenemist (01.09.2005)

Lõunapoolkera kohal laiub rekordsuur osooniauk (31.08.2005)

Suur osa maailmast vaevleb põua käes (29.08.2005)

Euroopat laastavad tulvad (26.08.2005)

Kliimasoojenemise pidurdamine võib viia maailmasõjani (23.08.2005)

Õhusaaste võib mussoonvihmadele lõpu teha (22.08.2005)

Kliimasoojenemine toob Põhja-Iirimaa joogivette vetikad (19.08.2005)

Üleilmne kliimamuutus toob Oregoni osariiki rohkem päikest (18.08.2005)

Washingtoni teadlaste kinnitusel on kliimamuutus hävitavaim troopikas (17.08.2005)

Suved Euroopa linnades soojenevad (15.08.2005)

G8 kliimakommünikee mustand lahjeneb üha (16.06.2005)

Akadeemikud kutsuvad valitsusi kliimasoojenemist pidurdama (10.06.2005)

Vihmametsade kaitsja Illar Muuli esineb Tartus loenguga (06.06.2005)

Kliimasoojenemine ähvardab enamikku Alpide taimeliike (06.06.2005)

Meteoroloogid ei usu, et inimene suudab tehniliste vahenditega vihma esile kutsuda (19.05.2005)

Tähelepanu - linnud-jalakäijad (21.04.2005)

Kilimanjaro jäi lumemütsita (14.03.2005)

Süvavees toimuvad olulised muutused (08.03.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam