•  

Kui tõmme on halb (01.03.2006 16:11)

Autor: Tiit Tambi, Eesti Tuletõrjeliit, tuletorjeliit@hot.ee
Halva tõmbe põhjuseid võib olla palju. Aeg-ajalt helistatakse meile ja kurdetakse, et kuskilt ajab suitsu sisse. Lähemal uurimisel selgub, et tegemist võib olla juba ammu, ehitamise käigus tehtud vigadega või on põhjuseks mingi asjaolu, mille vastu ei saa – näiteks majakõrval kasvav kõrge puu või teine, kõrgem ehitis. Või on naaber teisest trepikojast omale kamina paigaldanud, seejuures valesti, teile aga ajab suitsu sisse. Suits ees, leegid taga. Paljusid vigu saab aga ise vältida.
Ehitislikest vigadest võib nimetada kas üleni kitsast või mõne kitsema osaga suitsulõõri, või kui suitsulõõrid avanevad korstnasse ühel kõrgusel, suitsulõõr võib olla liiga lai, korstnapitsi ülemine ots võib lehtrina laieneda, ka võib korsten liiga pikk olla.
Teinekord on põhjuseks vale kütmine. Tõmme on nõrk, köetakse poolkinnise siibriga või liialt kinni ahjuuksega. Või siis pole kaua köetud.
Suitsu võib sisse ajada kange tuulega, kui maja ümber on kõrgemaid hooned, katused ja isegi puud.
Kui tõmme oli algul hea, ajapikku aga halveneb, siis on lõõristik tahma või lendunud tuhka täis ja vaja kutsuda korstnapühkija. Kui sellega viivitada, siis lõõrid pigituvad ja tulekahjuoht sellevõrra suureneb.
Põhjalikumat teavet halva tõmbe ja selle vältimise võimaluste kohta saab Tuletõrjeliidu koduleheküljelt www.tuletorjeliit.ee

Eelmised artiklid:

Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded (01.03.2006) Mida ütleb seadus korstnapühkimise kohta? Ja mida soovitavad korstnapühkijad?

Tõmberegulaator – ökonoomsus, tuleohutus, keskkonnasõbralikkus (03.05.2005) Autor: Peep Õisma, OÜ Puit ja Soojussoepuit@hot.ee Loen siit Tuleohutuse rubriigist välja, et paljud probleemid kütmisel tekivad nõrgast või siis ülemäära tugevast tõmbest. Ometi on neid võimalik üsna lihtsalt lahendada, kui paigaldada küttesüsteemi automaatne tõmberegulaator. See on ökonoomne, vähendab tulekahjuohtu ja on keskkonnasõbralik.

Korstnapühkija tulevik – nõgininast valgekraeks? (11.03.2005) Igal aastal toimub märkimisväärne arv tulekahjusid, mis on tingitud korrast ära küttesüsteemidest. Näiteks 2003/2004 I poolaastal toimus neid Eestis Päästeameti andmetel kokku 412/263. Neist oli kütteseadmete kasutamisel 179/92.

Korstnapühkijate kontakte (20.01.2005) Eesti Korstnapühkijate Koja liikmed, Eesti Tuletõrjeliidu liikmed või seal töötavad korstnapühkijad ning korstnapühkijad, kellel on Eesti Tuletõrjeliidu antud Korstnapühkija kutsetunnistus.

Kuidas puiduga kütta (26.10.2004) Korstnapühkijad väidavad, et perenaiste seas on levinud eksiarvamus kütta poolkinnise siibriga. Et niimoodi kestvat põlemine kauem ja sama koguse kütusega annab ahi rohkem sooja. Tegelikult on vastupidi – kui siiber on pooleldi kinni, ei põle kütus täielikult ära. Tekib tahm, mis ladestub suitsulõõridesse ja muudab need tuleohtlikuks. Mittetäielik põlemine mõjub ka rahakotile laostavalt.

Pilk naabri ahju – kes millega kütab? (07.10.2004) Eestlane on juba selline, et tunneb alati huvi, mõnikord isegi ülemäärast huvi naabrite tegemiste-toimetamiste vastu. Mõnikord võib selline uudishimu see aga kasulik olla.

Korstnapühkija tahmast (07.10.2004) Igast põlevainest lendub osa suitsuna korstnast välja, teine osa aga ladestub tahma ja pigina lõõridesse. Kui ladestunud tahma ja pigi on liiga palju, võib see ise süttida.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam