Lumememmed võitlesid kliimamuutuse vastu (02.03.2006 14:47)

Vastlapäeval ehitasid inimesed üle kogu Eesti lumememmesid, kellele kaelariputatud sildid teatasid: «Mind ei jäta külmaks!» Eesti Roheline Liikumine (ERL) korraldas 28. veebruaril aktsiooni kliimamuutuse vastu. Lumememmesid ehitati nii suuremates linnades kui ka maakohtades. Fotosid ehitatud memmedest laekub liikumisele praeguseni.

16. veebruaril on Kyoto protokolli sõlmimise aastapäev, seetõttu sai ka kliimamuutusevastane aktsioon just selle aja peale lükatud. «Kalendrisse vaadates selgus, et tegu on vastlapäevaga, see otsustas, et kampaania kindlasti korraldame,» selgitab Maie Kiisel ERList. «Mida vastlapäeval ikka muud teha kui lumes mässata? Miks mitte anda sellele natuke sügavam mõte?»

Aktsioon korraldati naaberriigi Soome eeskujul. Eelmisel aastal toimus kampaania mitmetes riikides – Soomes, Rootsis, Venemaal. Sellel aastal osalesid lisaks veel Ungari, Bulgaaria, Rootsi, Sloveenia, Venemaa, Norra ja Eesti.

«Viljandis, Suure-Jaanis, Tartus, Lähtel, Raplas, Varbolas, Pärnus, Haapsalus, Tallinnas, Keilas, Roelas,» loetleb Kadri Koppel Eesti Rohelisest Liikumisest kohti, kus sai kampaania «Lumememmed kliimamuutuse vastu» lumemehi püstitatud.

Ilm ei ole takistuseks

Korraldajad ootasid pehmemat ilma, et memmesid oleks parem ehitada. Selgus aga, et ilm ei pruugi olla takistuseks – ka külma ilmaga on võimalik lumemehi ehitada. «Peaasi oli välja tuua, et lumememme ehitamine on igal juhul lõbus seltskondlik üritus – mida raskem, seda emotsionaalsem,» räägib Kiisel.

ERL selgitab, et nad ei seadnud eesmärgiks võimalikult suure hulga lumememmede püstitamist – pigem on oluline sõnum, mida nad kannavad. «Kui maantee ääres viipab sulle sõnumiga lumememm, jääb see sulle paremini meelde kui mistahes reklaamtahvel,» ütleb Kiisel.

Ehitatud memmedel rippusid kaelas sildid «Maastikuarhitekt armastab lund», «Ei sulamisele», «Käige jala», «Vaata ilma», «Muuda suhtumist, mitte kliimat», «Veel naftat?», «Päästke lumememmed väljasuremisest», «Põleta kaloreid, mitte naftat». Sõnumitena kasutati palju ERLi endi välja pakutud, aga laekus ka palju omaloomingut ning sõnumeid, mis viitasid teistele keskkonnaprobleemidele, mis inimestele muret teevad – näiteks linnugripp.

Kliimamuutus on kõigi asi

«Sõnumitega korjamisega püüdsime natukenegi avada eestlastele suhteliselt kauget teemat nagu kliimamuutus,» selgitab Kiisel kampaania eesmärki. Tema arvates ei ole kliimamuutusest eriti räägitud või on seda tehtud tavainimesele arusaamatus keeles.

Praeguseni laekub liikumisele fotosid ehitatud lumemeestest, seega pole veel täielikku ülevaadet, kui laialt Eestis aktsioon toimus. Korraldajate sõnul suhtus rahvas kampaaniasse väga suure kaasaelamisega. «Tuldi ehitama just külma kiuste, reeglina sõpradega, et koos lõbusalt aega veeta,» räägib Kiisel. Sõnumid, mida memmedele lõpuks kaela riputati, kujunesid ehitamise käigus.

«Minu meelest üks tugevaim sõnum ei seisnenudki sildi antavas sõnumis – mis kõnealuse juhtumi puhul oli «CO2» –, vaid just ehitise ja foto enda kontseptsioonis,» selgitab Kiisel. Ta viitab Riigikogu ette püstitatud lumememmele, kellel rippus kaelas silt süsihappegaasi vastu. «Majaesine lossiplats on muudetud parklaks, nii et tekib küsimus, kas Riigikogu juhib neid autosid või vastupidi,» analüüsib Kiisel. «Ja selline paks priske «CO2»-sildiga lumememm nende autode taustal tõi selle vastuolu väga selgelt esile,» lisab ta.

Kadri Koppel sõnab, et nad kavatsevad protestikampaaniaga kindlasti edasi minna. Kliimasoojenemine on kõigi probleem ning teisipäeval toimunud üle-Eestiline aktsioon näitas, et väga paljud inimesed hoolivad. «Kliima kliimaks, aga inimesed näitasid, et neid ei jäta keskkond külmaks,» võtab Kiisel kampaania kokku.
 

Roheline Värav, Dagmar Lamp 02/03/2006

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: