•  

Päikesepeeglid ja päevavarjud peataksid kliimamuutuse (06.03.2006 13:40)

  
 
Kui vanker kord juba kraavis, on selle tee peale tagasi saamisega tükk tegemist. Praegu on vankri osas maailma kliima, mille muutumist üritatakse pidurdada rahvusvaheliste lepete ja puhaste tehnoloogiate abil. Inimene on kliimavankri kraavi ajanud, aga selle tagasiupitamiseks on inimmõistus seni vähe abi leidnud. Kas on kasu uuest teadusharust – geoinseneerimisest?

Geoinsenerid mõtlevad välja igasugu nutikaid meetodeid, kuidas juba atmosfääri sattunud kasvuhoonegaasid sealt uuesti kätte saada või kuidas vähendada maapinna soojenemist päikesekiirguse takistamisega. Tõsiselt pole aga ühtegi geoinseneride ideed seni siiski järgi proovitud.

Lahenduseks hiigelpeeglid või «Inimvulkaan»?

Üks peadpööritavamaid geoinseneerimisideid on varjutada planeedi pinda hiiglaslike peeglite abil. USA Teaduste Akadeemia kinnitusel piisab ümber maakera tiirlevast 55 000 hiigelpeeglist, et peegeldada tagasi selline hulk päikesekiirgust, millest piisaks poole atmosfääri sattunud süsihappegaasi kliimat soojendava mõju neutraliseerimiseks.

Aga iga selline peegel peab olema vähemalt saja ruutkilomeetri suurune ja Maa peal pole selliste kolosside tootmiseks lihtsalt ruumi. Mõeldav oleks ehk peeglitehase rajamine Kuule. Praegu pole kellelgi välja panna sellist raha, mis peeglieksperimendi võimalikuks muudaks.

Seevastu «Inimvulkaani» eksperiment toimuks täielikult Maa peal ja maksaks ka tunduvalt vähem. «Inimvulkaani» idee on tuletatud ammusest teaduslikust tõsiasjast, et pärast suuri vulkaanipurskeid atmosfääri keskmine temperatuur langeb. Õhus on nii palju väikseid tahkeid osakesi, et Päike lihtsalt ei suuda maapinda eriti suurel määral soojendada.

«Inimvulkaani» mõte seisneb selles, et kahuritega tulistatakse õhku väikeseid väävliosakesi – nii palju, et see enam-vähem vastaks suurema vulkaani purskele. Väävliosakesed peegeldavad päikesekiirgust üsnagi tõhusalt ning maapinnani jõuab märgatavalt vähem päikesekiirgust.

Siin on aga vähemalt üks «aga» – nimelt hävitaksid väävliosakesed Maad liigse ultraviolettkiirguse eest kaitsva osoonikihi. Seega õnnestuks «Inimvulkaani» abil lahendada küll globaalse kliimamuutuse probleem, aga ühtlasi hävineks kogu inimkond. Seda leiutajad kindlasti ei soovi.

Päikesevarjud kõrbete kohale

Välja on pakutud ka mõtet, et kõrbed ja muud paigad, kus erilist inim- ega muudki elutegevust niikuinii ei toimu, võiks katta suurte päikesevarjudega. Umbes sellistega, mida kunstnik Christo Californiasse püstitas. Aga need päevavarjud peaksid olema kaetud valgustpeegeldava kattega.

Idee on sarnane orbiidipeeglite omale, kuid selle teostamine tunduvalt odavam. Kui ka üsna tühine osa päikesekiirgusest õnnestuks tagasi peegeldada, aitaks see kliimamuutust siiski oluliselt pidurdada.

Paraku ei tea keegi, millised kõrvalmõjud päevavarjude püstitamisel oleks. Sama häda vaevab pea kõiki suuremaid geoinseneerimisprojekte. Näiteks oleks võimalik Maad termotuumapommide jõuga 1,5 miljoni kilomeetri võrra tema praeguselt orbiidilt kõrvale kallutada.

See peaks atmosfääri süsihappegaasisalduse kahekordistumise ilusasti tasakaalustama. Ometi ei võta keegi sellist sammu ette, sest kõik on kõrvalmõjudest liiga hästi teadlikud. Teiste projektide kõrvalmõjud ei pruugi aga lõppkokkuvõttes sugugi väiksemad olla.

Siiski jätkatakse tööd geoinseneerimisprojektide kallal, kuigi on selge, et ühtki neist projektidest tõenäoliselt iialgi ellu ei viida. Projektidega on mõtet edasi tegeleda eeskätt seepärast, et nõnda võib õppida selgeks mõningaid väiksemaid nõkse ja nippe, millest võib kliima kaitsmisel lõpuks palju kasu olla.

Seetõttu ei tasu vast alahinnata isegi kunstliku taevalaotuse loomise ideed, mida üks agar kommentaator Rohelise Värava kommentaarides juba paaril korral välja on pakkunud. 

Roheline Värav
Arni Alandi, BBC 06/03/2006

Eelmised artiklid:

WWF: Kliimamuutus toidab torme (03.03.2006)

Lumememmed võitlesid kliimamuutuse vastu (02.03.2006)

Tai – reisikirjad roheliselt maalt I (01.03.2006)

Taas leidis tõendamist ebatavaliselt ulatuslik soojenemine (13.02.2006)

Looderanniku päästetöödel tänaseks vabatahtlikke piisavalt, kuid vajatakse tööriistu ja kütust (01.02.2006)

Lendorav – Eesti haavikute ohustatud elanik (30.01.2006)

Omaaegne kliimasoojenemine muutis ookeanide veeringet (06.01.2006)

2005. aasta kliima oli üle kogu maailma väga soe (06.01.2006)

2005 on põhjapoolkeral läbi aegade kõige soojem aasta (16.12.2005)

Kliimaläbirääkimised kestavad (09.12.2005)

Kanada rõhutab USA osa kliimamuutuste peatamisel (08.12.2005)

Montrealis algab kliimakonverents (28.11.2005)

Teadlaste sõnul läheb kliimamuutus kalliks maksma (03.11.2005)

Ilm on hukas. Mida teha? küsib kliimanäitus (03.11.2005)

Kliimamuutus teeb Vahemere kandis elu kibedaks (28.10.2005)

Lõunapooluse kohal laiutab hiiglaslik osooniauk (25.10.2005)

Aasia-Vaikse ookeani kliimalepet esialgu ei sõlmita (18.10.2005)

Kliimamuutus vallandab väljasuremislaine (06.10.2005)

Kliimamuutus toob ka kärbsenuhtluse (04.10.2005)

Kliimamuutus paiskab näljahätta seniarvatust rohkem inimesi (23.09.2005)

Briti asepeaminister seostab kliimasoojenemise Katrinaga (14.09.2005)

Kliimamuutus võib Lõuna-Euroopa põllumajandusele lõpu teha (14.09.2005)

Euroopat hoiatatakse tulevikus sagenevate metsatulekahjude eest (12.09.2005)

Grist.org: tark tegutsemine tagab soodsa tuleviku (06.09.2005)

Suurbritannia võib kaotada juhtrolli kliimasoojenemise pidurdamisel (05.09.2005)

Suurbritannia teadusnõunik peab orkaan Katrina ägeduse põhjuseks kliimasoojenemist (01.09.2005)

Lõunapoolkera kohal laiub rekordsuur osooniauk (31.08.2005)

Suur osa maailmast vaevleb põua käes (29.08.2005)

Euroopat laastavad tulvad (26.08.2005)

Kliimasoojenemise pidurdamine võib viia maailmasõjani (23.08.2005)

Õhusaaste võib mussoonvihmadele lõpu teha (22.08.2005)

Kliimasoojenemine toob Põhja-Iirimaa joogivette vetikad (19.08.2005)

Üleilmne kliimamuutus toob Oregoni osariiki rohkem päikest (18.08.2005)

Washingtoni teadlaste kinnitusel on kliimamuutus hävitavaim troopikas (17.08.2005)

Suved Euroopa linnades soojenevad (15.08.2005)

G8 kliimakommünikee mustand lahjeneb üha (16.06.2005)

Akadeemikud kutsuvad valitsusi kliimasoojenemist pidurdama (10.06.2005)

Vihmametsade kaitsja Illar Muuli esineb Tartus loenguga (06.06.2005)

Kliimasoojenemine ähvardab enamikku Alpide taimeliike (06.06.2005)

Meteoroloogid ei usu, et inimene suudab tehniliste vahenditega vihma esile kutsuda (19.05.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam