•  

teadus.ee: siestal on sügav mõte (21.06.2006 07:58)

teadus.ee: siestal on sügav mõte

Hispaanlastel tundub õigus olema. Pärast lõunasööki peetud siesta on uute teadusuuringute kohaselt mõttekas. Manchesteri ülikooli teadlased on avastanud, kuidas ajurakud, mis meid erksana hoiavad, pärast söömist välja lülituvad.
On ju tõsi, et inimesed ja loomad muutuvad pärast sööki uniseks, ent selle põhjuseks olevad ajusignaalid polnud teada.
Võibolla aitab avastus laiendada teadmisi meie teadvusest -- sealhulgas ravida söömishäireid. Manchesteri ülikooli toiduteaduse osakonna teadlane Denis Burdakovi kinnitusel saadi jälile, kuidas glükoos ajurakke peatab ja nõnda meid uniseks teeb.
Glükoos blokeerib neuroneid, mis valmistavad oreksiine, tillukesi valke, mis on teadvuse normaalseks tööks hädavajalikud. Need oreksiini valmistavad rakud on kriitilised meie keha pidevalt muutuva energiavajaduse reguleerimisel ning on seega tegevad ärkvelolekus, näljatundes, hormoonide tootmisel ja ainevahetuse kiiruse reguleerimisel.
Ajul peab olema alati sobivas koguses glükoosi. Nõnda võib oreksiini-rakkude häiritud töö lõpuks viia koguni narkolepsiani, kõnelemata õppimise ja autojuhtimise raskustest ning sõltuvuste tekke võimalusest.
Teadlased on oreksiini tootvate rakkude membraanis kindlaks teinud avaused, mille läbi glükoosi hulka reguleeritakse. See senitundmata mehhanism on nõnda tundlik, et suudab tunda ära glükoosinivoo pisimadki muutused, mis toimuvad näiteks söögikordade vahel. See selgitab, miks pärast sööki olleakse uimased ja miks tühja kõhuga on raske uinuda.
Allikas: AlphaGalileo

Eelmised artiklid:

teadus.ee: florese inimene kahtluse all (01.06.2006)

teadus.ee: šimpansi raske lahkumine (26.05.2006)

teadus.ee: Antarktikat üha avastatakse (25.05.2006)

teadus.ee: Sala-uurimus paljastas UFO-d (19.05.2006)

teadus.ee: need mõnusad loomad (04.05.2006)

Maa võib pääseda gammapurske katastroofist (27.04.2006)

teadus.ee: LIBLIKAD TAJUVAD MAGNETVÄLJA (20.04.2006)

teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel (06.04.2006)

teadus.ee: Maa kliima kordab end (31.03.2006)

teadus.ee: OSALEGE TEADUSFOTO VÕIDUÕHTUL (22.03.2006)

teadus.ee: KRISTINA KULDNE TEADUS (16.02.2006)

teadus.ee: Teadlased Laagri tunnelitest (10.02.2006)

teadus.ee: Ma olin juba siin! (09.02.2006)

Kuidas taimed meie kõhtu ohustavad (26.01.2006)

Jalgpalli teevad parimaks spordiks üllatused (12.01.2006)

Kosmosesse jõudis 68 tehiskaaslast (07.01.2006)

Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (22.12.2005)

Kas maailmalõpp on tulemas? (16.12.2005)

Taastati 650 000 aasta tagune kliima (08.12.2005)

Eesti Teadusfoto 2005 – haruldane võistlus ootab osalemist (05.12.2005)

Joome tassi kartulit! (30.11.2005)

Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid (25.11.2005)

Darwin ja Einstein e-mailide ajastu valguses (17.11.2005)

Kes avastab Antarktika? (11.11.2005)

Looduse vastu ei saa lihavõttesaarelgi (04.11.2005)

Internet on nakatunud linnugrippi (27.10.2005)

Juhe ehitati aatomite kaupa (20.10.2005)

Leiti Robinson Crusoe kodu (13.10.2005)

Kas aasta 2005 saab lisasekundi? (07.10.2005)

Ilm on täitsa hukas! (07.10.2005)

Google aitab leida muistseid asulaid (30.09.2005)

Eesti loodusnähtused maailma silme alla! (23.09.2005)

Stonehenge'i kivirahnude saladus avastatud (23.09.2005)

Eesti oma Antarktika saaga (21.09.2005)

Välgus sähvatavad võimsad kiirgused (01.09.2005)

Püüti kinni maa kummitused (13.08.2005)

iidsed karud juhatavad neandertallase jälile (07.08.2005)

Paberi võltsimist kaitseb paber ise (28.07.2005)

Niite võivad niita teod (22.07.2005)

Kaval bakter manipuleerib geneetikute lemmiklooma (14.07.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam