ILM.EE

Agrometeoroloogia

2006. a augustikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (18.09.2006 09:55)

August oli tänavu 1...2 kraadi tavalisest soojem. Kõige külmemaks ööks osutus 1. augusti öö, mil Jõgeval mõõdeti sooja õhus ainult kolm kraadi ja maapinna lähedal esinesid nullilähedased plusskraadid, rohu kohal aga liikus termomeetri näit juba miinuspoolele. Võrreldes eelnenud juulikuuga, olid augustiööd tunduvalt soojemad. Kui juulis oli Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi alla 10-kraadise õhusoojaga öid 17, siis augustis oli selliseid peaaegu kaks korda vähem — üheksa. Päevane suur kuumus, mis kahel eelneval kuul liiga tegi, oli augustikuuks taandunud. Üksikute kõige kuumemate päevade maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid 25…28 kraadini. Tavaliselt toimub augustikuu jooksul ilma jahenemine ja kuu keskpaiku langeb harilikult keskmine õhutemperatuur Jõgeval püsivalt alla 15 kraadi. Tänavu jäid soojad ilmad ööpäevase keskmise õhutemperatuuriga üle 15 kraadi püsima augusti lõpuni ja veel järgmise kuu algul.

Lõikuskuu esimesel poolel tegi enamuses Eestis jätkuvalt kuivus liiga. Vihma sadas 3...4. augustil (joon. 2). Suuremad sajud esinesid Lääne-Eestis ja saartel. EMHI andmeil sadas Virtsus 24 tunniga 62 mm, Lääne-Nigulas 36 mm, Ruhnus 30 mm. Enamuses Eestis jäid sajud väikseks ja tõid ainult lühiajalist põualeevendust. Jõgeval, kus sadas kahe päevaga vähem kui 20 mm, niiskus kuiv pinnas vihmade järel tumedamaks näiteks ainult 5…7 sentimeetri sügavuseni. Kartulimugulate pesadeni sademete vesi augusti alguse sadude järel enamasti veel ei jõudnudki (joon. 3). Tänu sellele, et taimed suutsid niiskust kasutada ka lehtede kaudu, paranes siiski nende välimus. Kuivaga närtsinud ja osadel põldudel vagudele maha vajunud kartulite pealsed suutsid ennast mõneks ajaks sirgu ajada. Edasi järgnes uuesti enam kui nädalane vihmata päikesepaisteline soe ilmaperiood. Kuivus tegi peagi uuesti loodusele liiga. Taimed hakkasid närbuma, metsades püsis väga suur tuleoht, niiskust jäi napiks heinaädala kasvuks. Kuivad ilmad olid samas aga soodsad teravilja koristuseks. Teraviljadel esines hädavalmimist, küpsemine oli ebaühtlane. Enam oli kannatanud põuast ja kuumast kaer. Tänu soodsale ilmale võrsumise ja kõrsumise alguse ajal, mis võimaldasid taimedel korraliku juurekava välja arenemist, olid teraviljad talunud põuda suhteliselt hästi. Vili oli küll madal, kuid saagid Jõgeva SAI katsepõldudel ei olnudki esialgsel hinnangul väiksed.

Kauaoodatud sajuperiood algas 13. augustist. Kuni kuu lõpuni tuli vihma sageli, kuid enamasti ei olnud sademete hulgad suured. Tugevamad äikese- ja hoovihmad esinesid 21…22. ja 27. augustil. Nagu ikka hoovihmadega, jaotusid need territooriumile väga ebaühtlaselt (joon 4). Tänu vihmadele ning kuu teise poole jätkuvalt soojadele ilmadele paranesid kartuli ja heinaädala kasvutingimused. Augusti jooksul kogunes Jõgeval aktiivseid (üle 10 kraadi) temperatuure 522 kraadi, mis on tavalisest ligi 60 kraadi rohkem. Kogu suve sademete puudujääk püsis endiselt valdavas osas Eestis. Kui tavaliselt on sadanud Jõgeva ilmajaama andmetel perioodil 1. aprillist kuni augusti lõpuni 322 mm, siis tänavu tuli sellel ajavahemikul vihma ainult 185 mm. Veelgi kuivem on olnud suvi siin kandis sademete järgi ainult kahel aastal — 1992. ja 1947. aastal. Viimati väga põuasel 2002. aastal sadas sama ajaga Jõgeval 188 mm. Veetase püsis veekogudes madalana ja paiguti kaevud tühjadena.