•  

teadus.ee: lihtne katse võib tuua selgust (21.09.2006 10:49)

LIHTNE KATSE VÕIB TUUA SELGUST

Vahel võib asjadesse selgust tuua mõni üsna lihtne katse. Selle asemel, et nuriseda, kui ohtlik on rattasõit maanteedel, võiks võtta kätte ja mõõta, kui lähedalt siis autojuhid jalgratturist mööduvad.
Võib selguda, et jalgratturid, kes kannavad kaitsekiivreid, polegi kiivriteta ratturitest kaitstumad. Autojuhid kalduvad mööduma meist lähemalt. Bathi ülikooli liikluspsühholoog Ian Walker kinnitas oma jalgrattale arvuti, mis mõõtis sellest möödunud auto kaugust. Sõites rattal Salisburys ja Bristolis, möödus temast üle 2500 auto. Eksperimendi käigus riivasid teadlast autobuss ja kaubaauto. Pool ajast kandis mees kiivrit, pool aega oli palja peaga. Ta leidis, et kiivri puhul möödusid autod temast keskmiselt 8,5 cm lähemalt.
Kiivrid on kasulikud väikese kiiruse pealt kukkumise puhul. Kuid kiivrikandjat peetakse autojuhtide poolt küllap turvalisemaks ja seega seatakse ta sõit rohkem ohtu. Paljud autojuhid peavad jalgrattureid sellisesse subkultuuri kuuluvaks, kuhu nemad ei kuulu. Kiivrikandjaid peetakse tõsisemateks ja kindlamateks. Enamik täiskasvanud jalgrattureid teab, mida tähendab autojuhtimine maanteedel, autojuhtidest enamik ei tea aga sama jalgrattasõidu kohta. Nii näiteks ei oska nad hinnata ohtu, mis jalgratturit varitseb teeäärsete aukude ja kivide näol.
Suured veokid kalduvad mööduma jalgratturist 19 cm lähemalt kui sõiduautod, bussid koguni 23 cm lähemalt. Keskmine auto möödub jalgratturist 1,33 m kauguselt. Eelnevad uuringud on näidanud, et valged autod mööduvad jalgratturist keskmiselt 10 cm lähemalt kui värvilised autod.
Et testida soolist erinevust, sõitis Walker vahelduseks ka parukaga. Ning avastas, et sel puhul mööduvad autod keskmiselt 14 cm kaugemalt kui muidu.
Nii et kui tahate, et auto teist kaugemalt mööduks, kandke parukat. Ja selle alla võiks ju ka kiivri mahutada.
Tiit Kändler

Eelmised artiklid:

teadus.ee: jaapanlased orjastasid bakterid (07.09.2006)

teadus.ee: Eesti teadus esirinnas (17.08.2006)

teadus.ee: kirjatuvi tundlik nina (10.08.2006)

teadus.ee: Vaaraod sünnitas põud (04.08.2006)

teadus.ee: USA presidentide intelligentsirida (21.07.2006)

teadus.ee: HIIRED TUNNEVAD KAASA (14.07.2006)

teadus.ee: miks me koputame soolatoosi (06.07.2006)

teadus.ee: Otsitakse antimaailma (29.06.2006)

teadus.ee: siestal on sügav mõte (21.06.2006)

teadus.ee: florese inimene kahtluse all (01.06.2006)

teadus.ee: šimpansi raske lahkumine (26.05.2006)

teadus.ee: Antarktikat üha avastatakse (25.05.2006)

teadus.ee: Sala-uurimus paljastas UFO-d (19.05.2006)

teadus.ee: need mõnusad loomad (04.05.2006)

Maa võib pääseda gammapurske katastroofist (27.04.2006)

teadus.ee: LIBLIKAD TAJUVAD MAGNETVÄLJA (20.04.2006)

teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel (06.04.2006)

teadus.ee: Maa kliima kordab end (31.03.2006)

teadus.ee: OSALEGE TEADUSFOTO VÕIDUÕHTUL (22.03.2006)

teadus.ee: KRISTINA KULDNE TEADUS (16.02.2006)

teadus.ee: Teadlased Laagri tunnelitest (10.02.2006)

teadus.ee: Ma olin juba siin! (09.02.2006)

Kuidas taimed meie kõhtu ohustavad (26.01.2006)

Jalgpalli teevad parimaks spordiks üllatused (12.01.2006)

Kosmosesse jõudis 68 tehiskaaslast (07.01.2006)

Eesti ilmateadlased avastasid maailma helestumise (22.12.2005)

Kas maailmalõpp on tulemas? (16.12.2005)

Taastati 650 000 aasta tagune kliima (08.12.2005)

Eesti Teadusfoto 2005 – haruldane võistlus ootab osalemist (05.12.2005)

Joome tassi kartulit! (30.11.2005)

Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid (25.11.2005)

Darwin ja Einstein e-mailide ajastu valguses (17.11.2005)

Kes avastab Antarktika? (11.11.2005)

Looduse vastu ei saa lihavõttesaarelgi (04.11.2005)

Internet on nakatunud linnugrippi (27.10.2005)

Juhe ehitati aatomite kaupa (20.10.2005)

Leiti Robinson Crusoe kodu (13.10.2005)

Kas aasta 2005 saab lisasekundi? (07.10.2005)

Ilm on täitsa hukas! (07.10.2005)

Google aitab leida muistseid asulaid (30.09.2005)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam