ILM.EE

teadus.ee uudised

teadus.ee: Määrati mesilase genoom (30.10.2006 23:22)

teadus.ee: Määrati mesilase genoom

Kodumesilane on kolmas putukas, kelle genoom on nüüd järjestatud. Tulemuse avaldas ajakiri Nature oma 26. oktoobri numbris. Enne mesilast järjestati äädikakärbse ja malaariasääse genoomid. Kõik kolm putukat on inimese jaoks väga olulised. Äädikakärbes on andnud geneetikasse hindamatu panuse, õieti Thomas Morgani katsetega äädikakärbse alal nüüdisgeneetika alguse saigi. Malaariasääsk teadagi kannab edasi malaariat. Ja mesilane – mis seal kõnelda. Kes siis mett ei tahaks.
Kuigi mesilase aju on inimese omast 100 000 korda pisem, elab ta keerulist ühiselu, suhtleb väga taibukalt kaaslastega ja mäletab asju väga hästi. Hoolimata sellest, et mesilasel on vaid miljon neuronit, on tal kastisüsteem ja tööjaotus – nagu inimeselgi.
Kodumesilase (Apis mellifera) DNA koosneb 1,8 miljardist aluspaarist. Inimese DNA-l on 3 miljardit aluspaari. Võrreldes äädikakärbse ja sääsega on mesilase genoom arenenud aeglasemalt. Kuid geneetilise rekombinatsiooni tase, st ema- ja isageenide uute kombinatsioonide teke on 10 korda kõrgem siiani tuntud loomade, sh inimese omast.
Kuna mesilasema, kes muneb 2000 muna päevas, paljuneb kogu taru eest, tekitab ta suhteliselt väikest geneetilist mitmekesisust. Geneetilise põimumise suur kiirus võib seda kompenseerida.
Mesilasel on lõhnaretseptorite jaoks 170 geeni, misvastu äädikakärbsel vaid 62 ja sääsel 79. See lõhnab mesilase keerulise keemilise suhtlemise järele. Iga taru lõhnab veidi erinevalt. Valvurmesilased tunnevad nõnda ära, kes võõras, kes oma.
Kuid kodumesilasel on vaid 10 maitseretseptorit, kui teistel putukatel on neid umbes 70. Võibolla sisaldavad õietolm ja nektar vähem (looduslikke) mürkaineid kui taimede teised osad, mida söövad teised putukad.
Ka immuunsüsteemi tarbeks on kodumesilasel suhteliselt vähe geene. See on üllatav, kuna nad elavad tarus ju tihedalt koos. Võibolla väldivad nad haigusi käitumise läbi. Haiged mesilased lahkuvad surema üksildusse ja töömesilased nuusutavad välja ning eemaldavad kahjureid vastsetest.
Kodumesilane eraldus oma sugulastest 300 miljoni aasta eest. Ta pärineb kas Aasiast, Lähis-Idast või Aafrikast. Inimese ja kodumesilase ühine sugulane elas 600 miljoni aasta eest. Euroopasse jõudis kodumesilane alles 10 000 aasta eest.
Ja mesilase liiginimi mellifera, see pole midagi muud kui meekandja ladina keeles.
Allikas: Nature