Teadlased on jälginud sademete hulga muutuste mõju Šotimaa hüljeste paaritumisele ja partnerite valikule.
Sean Twiss Durhami Ülikoolist uuris koos kolleegidega Šotimaal North Rona koloonias paarituvaid hallhülgeid. Nad leidsid, et kuivadel aastatel sundisid kuivavad tiigid emaseid liikuma oma tavalistest paaritumispaikadest ning domineeriva isase juurest eemale. See võimaldas mitmetel muidu edututel isastel nendega paarituda, mille tulemuseks on suurenenud geenide mitmekesisus selles hallhüljeste populatsioonis.
Igal sügisel septembrist kuni novembri keskpaigani tulevad lõpptiined emased hülged kaheksateistkümneks päevaks North Rona saarele. Sellel ajal sünnitavad nad poja ja umbes kuueteistkümnendal päeval pärast seda paarituvad uuesti ning peagi suunduvad taas merele. Emased kogunevad ümber vihmaveega täitunud tiikide karjadesse ning igaühel on oma lemmikkoht. Loomad kasutavad tiike enda jahutamiseks ja saavad nendest ka joogivee. Selline rühmadesse kogunemine võimaldab domineerivatel polügaamsetel isastel hoida silma peal 10 kuni 15 emasloomal, keda nad ka paaritavad.
Twiss leidis, et emased pöörduvad oma lemmikpaikadesse ka kuivematel aastatel, kui tiigid on tühjad. Pärast poegimist lahkuvad nad oma tavalistest kohtadest, et leida tiike, mis on veega täitunud. Sel ajal, kui isane jälgib ühe emase liikumist veeotsingul, võib teine emane liikuda teises suunas ning alistuda teisejärgulise isase lähenemiskatsetele. Veerikastel aastatel 1996 ja 2004 nägid Twiss ja tema kolleegid, et emaseid paaritasid ainult 23 isaslooma, kuid kuivadel aastatel oli neid 37. Samas oli igal aastal koloonias vähemalt 101 isast hüljest.
Normaalsel paaritumishooajal on ilm niiske ja tuuline 8 kuni 9 nädala vältel. Kliimateadlased ennustavad, et kliima soojenemine toob kaasa järjest ebaregulaarsemaid vihmasadusid ja Twiss pani tähele, et hüljeste paaritumishooaja algus on üha kuivem. Emased saabuvad North Rona saarele erinevatel aegadel ja varasemad tulijad kohtuvad saabudes järjest sagedamini liiga kuivade tingimustega.
Portaali New Scientist uudist refereeris Tiia Ariko
2006 on küll soe, kuid mitte rekordiliselt palav aasta (07.12.2006)
Ka Soome rohelised pole Nairobi kliimakonverentsi tulemustega rahul (20.11.2006)
Metsatulekahjud võivad aidata vähendada kliima soojenemist (20.11.2006)
Kliimaläbirääkimised Nairobis on lõpusirgel (17.11.2006)
Sulav jää eraldab Kanada põhjaosa elanikud muust maailmast (15.11.2006)
Kliima soojenemine võib kaasa tuua rohkelt putukaid (06.11.2006)
Pool maailma hakkab kliimamuutuse tõttu põuda kannatama (12.10.2006)
Tolm mõjutab orkaanide aktiivsust (12.10.2006)
Olge valmis sagenevateks ilmaprobleemideks (10.10.2006)
Arktikasse voolab sooja vett (02.10.2006)
Maa peal on viimase 12 000 aasta soojem aeg (02.10.2006)
Kliimaraport lükati kalevi alla (27.09.2006)
Inimesed põhjustavad tugevamaid torme (12.09.2006)
Kliima soojenemist on näha kärbeste geenidest (05.09.2006)
Teadlased tõestasid kliimamuutuse mõju aastaaegadele (22.08.2006)
Kliimamuutus suurendab ka teisi keskkonnariske (14.08.2006)
Kliimariske on võimalik vähendada (24.07.2006)
Läänemeres seikleb vaal (06.07.2006)
Osooniaugu kadumiseks läheb 20 aastat arvatust kauem (04.07.2006)
Hiinlased näevad rohkem sinist taevast (30.06.2006)
Lapimaal ilmneb kliimamuutus ilma vahelduslikkuses (15.06.2006)
Teadlased uurisid vee jäätumist ja soola eraldumist (25.05.2006)
Rootsis arutati Läänemere soojenemist (24.05.2006)
Remo Savisaare fotoblog maailma parim loomapiltide kategoorias (24.05.2006)
Eesti valikud kliimamuutuse taustal - küüniline või julge tee? (11.05.2006)
WWF: jää sulades võib kogu Eesti rannik saastuda (22.03.2006)
Tai - reisikirjad roheliselt maalt (20.03.2006)
Jaapani kliimamuutus seostati globaalse soojenemisega (14.03.2006)
Tai – reisikirjad roheliselt maalt II (13.03.2006)
Päikesepeeglid ja päevavarjud peataksid kliimamuutuse (06.03.2006)
WWF: Kliimamuutus toidab torme (03.03.2006)
Lumememmed võitlesid kliimamuutuse vastu (02.03.2006)
Tai – reisikirjad roheliselt maalt I (01.03.2006)
Taas leidis tõendamist ebatavaliselt ulatuslik soojenemine (13.02.2006)
Lendorav – Eesti haavikute ohustatud elanik (30.01.2006)
Omaaegne kliimasoojenemine muutis ookeanide veeringet (06.01.2006)
2005. aasta kliima oli üle kogu maailma väga soe (06.01.2006)
2005 on põhjapoolkeral läbi aegade kõige soojem aasta (16.12.2005)
