Helsinkin Sanomat tutvustab täna oma lugejatele Geophysical Research Letters'is avaldatud kanadalastest ja ameeriklastest koosneva uurimisrühma artiklit, mille kohaselt kliimasoojenemine põhjustab jää kadumise arktilistelt aladelt juba 2040. aastaks.
Põhja-Jäämere jääkate ei toibu suvisest sulamisest ja lõpuks kaob ta täiesti. Reaktsioon toidab ennast ise – mida vähem on aastaringset jääd, seda kiiremini see sulab.
Marika Holland Ühendriikide Rahvuslikust Ilmastiku-uurimiskeskusest (NCAR) teatab. et merejää vähenemine on juba toimunud. Uurimisrühma arvates järgmiste aastakümnete ajal saab jää kadumine olema märksa dramaatilisem kui see, mis on senini toimunud.
Arvutite abil mudeldati kasvuhoonegaaside mõju arktilistele aladele Põhja-Jäämere piirkonnas, kus jää hulk vaheldub vastavalt aastaajale. Kõige vähem lund on suve lõpus.
Ennustuste kohaselt jää sulamine järgmistel aastakümmetel suureneb. Septembrikuise jää hulk võib kahaneda kümne aasta jooksul kuuest miljonist ruutkilomeetrist kahe miljoni ruutkilomeetrini ja need muutused on üllatavalt kiired. Jää paksus vähenes 3,7 meetrist ühe meetrini.
Aastaks 2040 on veidi igijääd alles Gröönimaal ja Kanada põhjarannikul, septembriks jääb suurem osa arktilistest osadest jäävabaks.
Uurijad tõdevad, et Põhja-Jäämere sulamine kiireneb seda kiiremini, mida vähemaks jääd jääb.
Kui jää kaob, siis ookeanihoovused toovad soojalisa arktilistele piirkondadele ning avameri neelab rohkem päikesekiirgust, mis veelgi toetab soojenemist.
Millalgi paarikümne aasta jooksul ületatakse kriitiline piir, mis võib neljakordistada praegust jää sulamise kiirust.
Uurimuses osalesid NCAR, Washingtoni Ülikool, Kanada McGilli Ülikool, NASA ja USA rahvuslik teadusfond.
Vaata arvutianiamatsiooni jää vähenemisest >>>
Geophysical Research Letters >>>
Avastati üllatuslik seos maise ja kosmilise ilma vahel (15.09.2006)
Õlireostuse põhiküsimus: Kuidas panna valitsejad valitsema? (10.02.2006)
EMHI: Lühike ülevaade 2005. aasta maailma kliimast (10.01.2006)
Kyoto lepet otsustati pikendada (10.12.2005)
September püstitas globaalse soojarekordi (24.10.2005)
Balti mere jäänõupidamine Tallinnas (03.10.2005)
Kas globaalne soojenemine muudab turismimagnetite asukohta? (23.05.2005) Turiste meelitavad erinevate kliimaoludega puhkekeskused – ligi tõmbavad nii kuumad jä päikeselised rannad kui ka neitsilikult puhaste lumemütsidega mäestikud. Kas gobaalne soojenemine sõidutab turistid uutesse kuurortidesse?
