ILM.EE

Eesti

Homme algab rannahooaeg (14.05.2007 00:00)

Enne hooaja avamist tehtud analüüsid näitavad, et vee kvaliteet on korras, teatab Tervisekaitseinspektsioon.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel teostatakse sellel hooajal veekvaliteedi kontrolli 23 supelrannas ja vähemalt 66 supluskohas.

Kõigis supelrandades toimuvad hooaja avamiseks veel viimased korrastustööd: rannad heakorrastatakse, parandatakse ja uuendatakse rajatisi ning seadmeid, tähistatakse hoiatusmärkidega supluseks kasutatav veekogu osa, paigaldatakse infotahvlid, riietuskabiinid, pingid, prügikastid ning tualetid.

Supelrandade vähesuse põhjuseks võib pidada suuri kulutusi supelrandade korrashoiuks ning kõigi Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2000. a määruses nr 247 ‿Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele‿ toodud nõuete (suplusvee kvaliteedi, ranna hoonestuse, sisustuse ning heakorra) täitmiseks. Samas supluskohtade puhul esitab eelpool mainitud määrus nõuded ainult vee kvaliteedile. Seetõttu eelistatakse ranna nimetamist pigem supluskohaks kui supelrannaks. Ranna nimetamine supelrannaks sõltub ainult omavalitsuste otsusest.

Suplusvee kvaliteeti kontrollitakse aprillist septembrini. Esimesed proovid tehakse juba peaaegu kuu enne ametliku suplushooaja algust. Teave suplusvee kohta peab olema puhkajatele kättesaadav, ranna territooriumil vastutab selle kättesaadavuse eest valdaja.

Suplusvee kvaliteeti määratakse mitmete näitajate alusel – ühest veeproovist analüüsitakse kuni 18 näitajat. Iga kahe nädala tagant kontrollitakse vees coli-laadsete bakterite ning fekaalsete coli-laadsete bakterite hulka, pH-taset; mõõdetakse vee läbipaistvust, lahustunud hapniku sisaldust, visuaalselt hinnatakse veepinna puhtust, värvust, mineraalõlide, pindaktiivsete ainete ning fenoolide esinemist.

Suplusvee kvaliteet on paranenud
Eestis on viimastel aastatel suplusvee kvaliteet paranenud, vastates enamiku näitajate osas nõuetele. Näiteks möödunud aastal tehti kokku 9534 suplusvee analüüsi, neist vastas nõuetele 9244 ehk 97%. Mikrobioloogia analüüse tehti kokku 2039, neist vastas nõuetele 2013 ehk 99,2%. Keemilisi ja füüsikalisi analüüse tehti 7495, neist vastas nõuetele 7221 ehk 96,3%. Seega vastas 2006. aastal veekvaliteet peaaegu kõigis supelrandades ja supluskohtades kohustuslikele nõuetele. Direktiivi soovituslikud rangemad nõuded olid täidetud rohkem kui pooltes (58) supluskohtades/supelrandades.

Suplusvee hea kvaliteedi näitajaks on seegi, et eelmisel aastal (2006.a) oli Eestis kaks sinilipuga tähistatud randa: Pühajärve ja Võsu. Sinilipp on rahvusvahelise garantiiga keskkonna- ja kvaliteedimärgiks sadamale või rannale. Sinilipud heisatakse 5. juunil, maailma keskkonnakaitsepäeval.

Soovitused suplejale
Kas ametlik või mitteametlik supluskoht
Tervisekaitseinspektsioon soovitab enne rannamõnude nautimist pöörata tähelepanu sellele, millised on ametlikud supelrannad ja supluskohad, sest ainult nende kohta on olemas veekvaliteedi andmed. (Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel www.tervisekaitse.ee uuendatakse neid vähemalt kaks korda kuus.)

Küsige lisa kohalikult omavalitsuselt
Suplusvee kvaliteedi ning muu info saamiseks supelranna/supluskoha kohta võib pöörduda ka supelranna/supluskoha haldaja (tavaliselt kohalik omavalitsus), kes on kohustatud tagama supelranna/supluskoha heakorra ning tegema pidevalt veeanalüüse.

Uurige ka ise vee puhtust
Vee puhtust on võimalik määrata ka vaatluse abil – puhtuses on põhjust kahelda, kui vees on näha hulk mistahes materjalist hõljuvaid esemeid, nähtav õlikile, vesi on läbipaistmatu, ebatavalist värvi, ebatavalise lõhnaga, lähedal on võimalikke reostusallikad – kanalisatsiooni väljalasketorud, sadamad, suured farmid jne.

Sinivetikate oht
Soojal suvel võib vees esineda ka sinivetikate vohamist. Sinivetikatega võib olla tegu, kui:
·          on hilissuvi – juuli, august,
·          vesi on värvunud kollakaks-roheliseks tänu silmaga nähtavatele “helvestele‿,
·          vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga,
·          värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud oksal,
·          veel on kopituse lõhn.
Mürgituse vältimiseks ei tohiks ujuda vees, kus esineb sinivetikaid, ega tarvitada joogiks, söögi tegemiseks ning saunaveeks sinivetikaid sisaldavat vett. Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks, sest vesi võib sisaldada mürke. Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda juhul, kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele, sellist vett ei tohi alla neelata ning.
Mürke sisaldav vesi on suureks ohuks ka koduloomadele.