•  

Turvalisus randades (01.06.2009 00:00)


TURVALISUS SUPELRANNAS

Ujumiseks jões, meres või järves pead:

  • selgitama välja, kas on turvaline ujuda, selleks uuri:
  • millised on ilmastiku- ja veeolud
  • kus asub rannavalve
  • mis värvi lipp lehvib rannas:

    - Roheline lipp: veetemperatuur üle 18ºC, ilmastikutingimused head, suplemine ohutu kõigile,

    - Kollane lipp: veetemperatuur üle 16 - 18ºC, mõõdukas maatuultuul, ilmastikutingimused muutlikud, suplemine on ohtlik lastele, eakatele, haigetele ja     kehvadele ujujatele,

    - Punane lipp: veetemperatuur alla 16ºC, torm ? tugev tuul ja kõrged lained, äike, keskkonnareostus, suplemine ohtlik kõigile.


  • vees viibi ainult selleks tähistatud alas;
  • uju paralleelselt rannajoonega, ja pea mees, et kaldast kaugenevas suunas ujumine on
         ohtlik, sest:
  • on võimalik, et oled oma jõudu ülehinnanud ja võib tekkida üleväsimus või kramp;
  • kaldast liiga kaugele minna võib tagasitulekut takistada tugev vool, keerised või paadiliiklus.
  • meres ujudes väldi murdlained;
  • pea meeles, et turvaline on ujuda alati kellegagi koos;
  • järgi alati rannavalve nõuandeid ja korraldusi.

    Seda ära tee:

  • ära mine ujuma, kui rannas lehvib punane lipp;
  • ära mine ujuma üksinda või pimedal ajal;
  • ujuda ei tohi lüüside, mootorpaatide, laevade, laevavrakkide, muulide, kaide, läheduses;
  • keelatud on minna ujuma alkoholi- või narkojoobes;
  • ära ole vees liiga kaua, seda eriti siis, kui vesi on külm, sest sinu keha võib alajahtuda;
  • ära mine ujuma nii täis kui ka täiesti tühja kõhuga;
  • pea meeles, et ohtlik on sukelduda sildade, parvede ja paatide alt läbi;
  • väldi ujumaminekut tundmatus kohas
  • ära mine ujuma jõgedesse, järvedesse, tiikidesse, kanalitesse või karjääridesse, kui nende 
         kallastel puudub korrastatud supluspaik.

    Rannas teata turvalisuse huvides kohe rannavalvele:

  • joobes ja/või alkoholi tarbivatest inimestest ja huligaanidest;
  • väikestest lastest, kes on täiskasvanute järelvalveta vees või rannal;
  • eakatest inimestest, kes ujuvad üksinda sügavas vees;
  • ujujatest, kes on läinud väljapoole selleks tähistatud ala.

    Kui on vajadus kutsuda kiirabi, tuleb helistada 112, ja selleks, et abi saabuks kiiresti, tuleb edastada järgnev info:

  • oma nimi ja asukoht;
  • kus toimus õnnetus;
  • kirjeldada lühidalt juhtunut;
  • anda teada, mid on võetud ette õnnetusse sattunute abistamiseks;
  • anda teada, kas keegi õnnetuspaigal viibinutest oskab anda esmaabi kiirabi saabumiseni;
  • küsida häirekeskusest nõu kannatanule esmaabi andmiseks.

    Allikas: G4S Rannavalve


     


    KUIDAS ENNAST RANNAS HÄSTI TUNDA:


    1. Rand ja rannamets pole kohad, kus käia koeraga jalutamas. Paljudele ei meeldi ju puhata roojavate ja haukuvate koduloomadega koos.

    2. Randa tulles vali, mida kaasa võtad. Ära võta klaastaarat. Kuigi Sa ei pruugi seda ära lõhkuda, võib seda teha keegi teine Sinu eest, kui oma taara maha "unustad".

    3. Kui oled rannas söönud - joonud, puhanud ja lõbutsenud, ole hea ja võta oma prügi, pane see prügikasti - ka suitsukonid, mis tunduvad tühised, korja kokku ja pista need lähimasse prügikasti. Kindlasti on Sul endalgi hea järgmine kord puhtasse randa tulla.

    4. Loomulike vajaduste rahuldamiseks on välja mõeldud ja paigaldatud käimlad. Pole vaja karta, et nad on määrdunud, neid puhastatakse päeva jooksul korduvalt!

    5. Ole hea ja ära rannas lõket tee. Tundub ohutu, kuid rannaliiv on mõeldud päevitamiseks.

    6. Rannainventar on ju ilus, kui ta on puhas ja terve. Samas on kogu inventar läbimõeldult paigutatud, seda pole vaja enda äraanägemise järgi mööda randa tirima hakata.

    7. Proovi rannas käituda nii nagu Sa soovid, et Sinuga rannas viibides käitutaks. Sulle ju ei meeldi ringi kakerdavad purjus inimesed ega päevitajatele liiva pähe loopivad lapsed.
     

    Telefon: 6 565 655

    E-post: ilm@ilm.ee

    Rohkem: Kontakt | Reklaam