teadus.ee: suvekool ja lõssilehm (06.06.2007 10:09)

teadus.ee: SUVEKOOL JA LÕSSILEHM

Mis on ühist teadus.ee suvekoolil ja lehmal, kes lüpsab lõssi? Aga niipalju, et kui tulete meie suvekooli, siis saate otse teadlastelt teada ka pööraseid teadusuudiseid.
Suvekool toimub kolmandat aastat.
Aeg: 24.–26. august
Koht: Käsmu Meremuuseum
Teema: Õhk: kuidas õhk teadust õpetab.

Räägime, mida uut on andnud õhk füüsikale, kui õhuline on ajalugu, kuidas vaakumist energiat kätte saab, õhust ilmaruumis ja muidugi ka Eesti välisõhu ja siseõhu saastumisest.
Meie suvekooli eesmärgiks on luua sünergiline õhkkond, kus asjahuvilised elavad koos teadlastega ja loovad oma õhu-maailma. Esinejate seas on tuntud teadlasi paljudelt aladelt nagu ajaloolane David Vseviov, materjalifüüsik Jaak Kikas, osooniguru Uno Veismann, vaakumi asjatundja Margus Saal, teoloog ja literaat Toomas Paul, suursaadik ja ettevõtja Riivo Sinijärv.
Osaleb teadusbussi Suur Vanker liikmeid oma demonstratsioonidega, muusik Urmas Sisask oma õhulise muusikaga, Käsmu meremuuseumi pidaja Aarne Vaik aga võib pajatada, millal oli/on Käsmus õhk puhas. Kavas on ka õppematk õhunähtuste pildistamiseks Tiit Hundi eestvõttel.
Üksikasju vaadake: www.teadus.ee
Registreerimine: aadressil toimetus@teadus.ee.

Nüüd aga lehmast, kellesarnast on inimesel vaja nagu õhku.
Peagi võivad vaidlused selle üle, mis asi on piim ja kui palju see rasva sisaldama peab, hoopistükkis lõppeda. Vähemasti Uus-Meremaal. Nimelt on sealsed teadlased avastanud, et mõnedel lehmadel on geenid, mis annavad neile võime toota kooritud piima ehk lõssi. Nüüd plaanitakse säherdusi lehmakarju aretama hakata.
Ka mõlgutavad teadlased mõtteid lehmadest, kelle piimast toodetud või külmkapis ei tahkestuks. Juba on leitud säherdune Marge nimeline lehm, kellel on vajalikud geenid ja kari arvatakse karjamaal olevat aastaks 2011. Piimas on väga vähe küllastatud rasvu ja nõnda on see tavapiimast tervislikum. Kelmikad lehmad avastas Uus-meremaa piimandusfirma Fonterra, kui oma karju geneetiliselt uurida laskis. Juba on Marge piimatooteid mekitud ja need olevat maitselt head.
Pole vaid teada, kui palju piima sellised lehmad andma hakkaksid.
Seda ja teisi teadusuudiseid vaata www.teadus.ee

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: