•  

Pudelivesi – mis seal sees on?

Tekst: Madli Zobel, ajakiri Loodusesõber

Ajakirjanik Madli Zobel ostis seitse pudelit vett, maitses neid ning jättis siis aknalauale seisma, et paari nädala pärast taas maitsta. Päikese käes seisnud vee maitse oli muutunud väga vähe. Kas võiks eeldada säilitusainete olemasolu?

Karastusjookides kasutatakse säilitusainetena naatrium- või kaaliumbensoaati E211. On kindlaks tehtud, et koos C-vitamiiniga muutub aine sooja käes benseeniks, millel on vähki tekitav toime. Suurbritannia Shieffieldi ülikooli uurijate sõnul võib E211 DNA elutähtsaid osi välja lülitada ja rakke kahjustada, tekitades näiteks Parkinsoni tõbe ja maksatsirroosi. Aura turundusjuht Katrin Vernik selgitab, et tervisele kahjulikud ained on pudelivees täiesti olemas, kuid sel juhul peaks olema säilitusainele viidatud ka etiketil. “Tegelikult ikka tavalise joogivee hulka neid säilitusaineid ei panda, sest selleks pole vajadust, kui tootmine on piisavalt puhas,? hajutab Vernik tonte. “Säilitus­aineid pannakse näiteks gaasita ja maitsestatud jookidesse, near water’itesse ja karastusjookidesse.?

Soojas seistes kvaliteet halveneb
Ehkki aknalaual seisnud veepudelites ei muutunud oluliselt maitse, lõhn ja värvus, pole teada, kas või kuidas muutus vee kvaliteet. “Pudelivee kvaliteeti võib mõjutada pikemaajaline seismine plastikpudelis, eriti kõrgematel temperatuuridel (suvel autos jne),? nendib AS Tartu Veevärk laborijuhataja Jüri Haller. “Adekvaatne vastus sellele, kuidas mõjub plastmass vee kvaliteedile, kahjuks puudub.? Haller lisab, et Tartu kraanivee kvaliteet on väga hea ning keskkonnahoidlikel inimestel tasuks eelistada oma pudeliga kraanist vee kaasavõtmist, kui see saab kasutatud veel samal päeval. Sest Tartus kasutatavat põhjavett kemikaalidega ei töödelda, mistõttu seismise ja temperatuuri koosmõjul kvaliteet halveneb. Aknalaual seisnud Tartu kraanivesi polnud plastikust pudelis, vaid rohelises kinnises klaaspudelis, kuid ka sel pole maitseerinevust märgata.
“Ühisveevärgi kaudu joogivee viimine tarbijateni on optimaalseim,? tõdeb AS Tallinna Vesi avalike suhete juht Reigo Marosov. Sellele lisab kaalu argument, et ligi pool pudelis müüdavast joogiveest pärineb samuti kraanist. Ja maksta 7 krooni poole liitri Eestisse toodud Leedu kraanivee eest, sest sellel on rahvusvahelise suurfirma logo pudelil, ei ole mõtet. Mõningatele on lisatud mineraale, kuid tänapäeval on tervise asjatundjad pigem seisukohal, et pidev mineraalvee kasutamine ei ole tervislik.
Ka AS Tartu Veevärk laborijuhataja Jüri Haller on seisukohal, et kuni järgitakse euroliidus kehtivaid nõudeid joogivee kvaliteedile, on kraanivesi nii tervise kui keskkonna suhtes optimaalseim lahendus. “Tihti toovad inimesed halva joogivee kvaliteedi näitena katlakivi teket,? sõnab Haller. “Katlakivi põhjustavad kaltsiumi ja magneesiumi soolad, mis ei ole inimese tervisele ohtlikud, vaid hoopis kasulikud.? Väike selgitus ka. Vesi ei kavatse oma loomulikus olekus piirduda H2O olemisega, vaid haagib kaasa erinevaid mineraale. Kui inimene joob puhastatud vett, siis kogub vesi puudu olevad mineraalid endasse inimese kehast, väljutades niimoodi lisaks jääkainetele ka vajalikke aineid.
Jüri Haller: “Lähtudes teadusuuringu­tes saadud tulemustest peetakse optimaalseks kaltsiumi sisalduseks joogivees 40–80 mg/l, minimaalseks 20 mg/l; optimaalseks magneesiumi sisalduseks 20–30 mg/l ja minimaalseks 10 mg/l ning optimaalseks joogivee üldkareduseks 4–8 mg-ekv/l. Tartus on see 2,0–8,2 mg-ekv/l. Seega ei ole põhjust kodumasinate hoidmise eesmärgil ja inimese tervist sellega ohtu seades hakata pehmendama Tartu linna joogivett.?

Iga põhjavesi joogiks ei kõlba
Kahtlemata on olukordi, kus olemasolevat vett joogiks tarvitada ei kõlba: näiteks Saaremaal Kaarma ja Pihtla vallas, kus kraanivees on luustikule ja hammastele kahjulikku fluoriidi kaks korda lubatust enam. Liiga fluoririkas on vesi paljudes Eestimaa paikades, sealhulgas ka Ülenurmes, kus Aura 213 meetri sügavusest puurkaevust vett pumpab. Tavalise filtriga fluori joogiveest eemaldada ei saa. “Kasutame pöördosmoosiseadet vee viimiseks lubatud joogivee keemilise koostise piiridesse,? selgitab Aura turundusjuht Katrin Vernik. “Pöördosmoosiseadme puhul on tegemist olemuselt destillatsiooniseadmega, mis eraldab veest kõik keemilised ühendid – tegemist on nn destilleeritud veega. Seda vett segatakse vajalikus vahekorras otse puurkaevust tuleva veega ja saadakse lubatud fluorisisaldusega vesi.?

Pudelivesi kui tarbimisühiskonna tunnus
Eestis tarbitakse pudelivett enamasti siiski trendi pärast. Statistikaameti abiga on teada, et Eestis ostab keskmiselt iga inimene poest liitri mineraal- ja/või allikavett kuus. Toitlustusasutustest müüdav vesi lisaks. Loomulikult on trend sarnaselt maailmaga tõusev, pidevalt lisandub uusi veetootjaid. “Võluvesi? on üks värskemaid turule tulijaid, see on kahtlemata tarbimisühiskonna tipptooteid, kus disain-pudeliga on justkui võimalik osta armastust, küllust, tasakaalu. Masaru Emoto raamatu “Vee sõnumid? tõlkija ja väljaandja Mai-Liis Napa toodab koos ärimehest abikaasa Martiniga Emoto raamatust inspireerituna vett, mille pudeli siltidele on kirjutatud positiivsed sõnad. Sõnad mõjutavat vett ja vesi joojat. Kel dr Emoto väidetesse usku, pole siiski vaja hirmkallist pudelivett sellepärast osta. Saaks ju sõnu “näidata? ka kodusele kraaniveele, sest nii jäävad hiigelhunnikud pudeleid tootmata ning kütus vee laialiviimiseks kulutamata. Rääkimata sellest, et mittelagunev taara on kuhjatud teeäärtesse ja mujale loodusesse.
Üheks ÜRO aastatuhande arengusuunaks keskkonna jätkusuutlikkuse osas on vähendada aastaks 2015 veepuuduse all kannatavate inimeste arvu poole võrra. Selleks on vaja aastas 15 miljardi dollari suuruse summa kahekordistamist. Kuigi see summa näib hiiglaslikuna, kahvatab see võrdluse kõrval, et igal aastal raisatakse pudelivee ostmiseks 100 miljardit dollarit.

 

Kalli hinnaga uustulnuk turul.  Armastust on tunda ka raha vastu.

loe kommentaare (1)

Nimi:


E-mail:


Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam