2007. a maikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (18.06.2007 13:24)

Kuu algas külma ja talvise ilmaga. Puhus põhjatuul, aegajalt sadas lund ning tuiskas. 1. mail mõõdeti Kirde-Eestis paiguti lume paksuseks 7-13 cm. Paljudes kohtades oli idapoolses Eestis mõne sentimeetrine lumi maas juba 30. aprilli hommikul, millest püsisid jäänused varjulistes kohtades 1. maiks. 2…3 sentimeetrine ajutine lumikate tekkis kohati ka 2. mail. 1. ja 2. mai vahelisel ööl mõõdeti tänavuse lehekuu kõige madalamad õhutemperatuurid — paiguti -5…-6 kraadi. Öökülmad esinesid ka mitmel järgneval ööl. Selleks ajaks olid karusmarjad juba alustanud õitsemist, mistõttu võis osades aedades külm õitele kahju teha. 6. maist hakkas ilm soojenema, päevased termomeetrinäidud kerkisid mandriosas 15…19 kraadini ja ka ööd muutusid soojemaks. Alates 13.-14. maist tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi (joonis 1) ja sellega koos algas kiire rohu kasv, tärkasid massiliselt suviteraviljad. Mai alguses peaaegu seiskunud looduse areng sai uuesti hoo sisse. Kuu keskpaigaks läksid toomingad õide ja võilill alustas massilist õitsemist. Vanarahva tarkuse järgi andsid need loodusemärgid teada, et kätte oli jõudnud õige aeg kartulit maha panna.

Mai teine pool oli soe ja sagedaste äikestega. Väga tugev ja korduv äike esines Kesk-Eestis 15. mail, kui ilm muutus päeval saju eel nii pimedaks, et tänavavalgustuse laternateski süttis valgus. Pikne süütas mitmel pool Eestimaal sel päeval hooneid ja rikkus arvutisüsteeme. Tugeva sajuhoogude järel püsis vesi põldudel, heinamaadel ja õuemurudel mõnda aega loikudena, paiguti esines põldudel sademete veest pinnasekannet ja koos mullaga oli sademete vesi kaasa haaranud ka seemet. Vihm tampis mulla kõvaks ja hiljem kiiresti kuivades tekkis põldudele tugev mullakoorik, mis takistas taimede tärkamist, eriti rapsil. Paiguti sadas äikesevihmaga koos rahet, kusjuures raheterade läbimõõt ületas kohati Lõuna-Eestis enam kui 2 sentimeetrit. Järgnes soe, valdavalt kuiv ja päikesepaisteline periood, mis lõppes äikese ja järjekordse tugeva sajuga 26…27. mail. Siit alates lõi välku ja müristas ning tuli vihma peaaegu iga päev kuni kuu lõpuni, kusjuures kohati oli sadu väga tugev. Ohtlikuks nähtuseks loetakse, kui 12 tunniga sajab enam kui 50 mm või 1 tunniga enam kui 30 mm. Kahjuks on ilmavaatlusvõrk hõre ohtlike sadude registreerimiseks. Kui Jõgevamaal Kalana kandis 27. mail vihm põlde uputas ja rohke voolav vesi teetammi ära uhtus, siis mõõdeti lähimas ilmavaatluspunktis Aidus ööpäevaseks sademete hulgaks järgmise päeva hommikul ainult 7, Pajusis 8, Põltsamaal 7 ja Adaveres 5 mm, mis ei ole kuigi suured ööpäevased sademete hulgad. Antud numbritest tunduvalt rohkematest vihmadest Lahavere-Kalana-Sulustvere ümbruses andsid märku veel 1. juunil põldudele püsima jäänud veeloigud, lohkudes liigniiskusest kolletuma hakkavad suviviljaorased ja põldudel toimunud pinnasekanne. Väga tugev hoogsadu koos äikesega oli paiguti ka 30. mai õhtupoolikul. Vooremaa lõunaosas Luual mõõdeti saju järgsel hommikul ööpäevaseks sademete summaks 39 mm, Elistveres 49 mm. Kohalolijate kirjelduse järgi oli maantee muutunud nagu jõeks, mida mööda porine vesi kõrgematelt põldudelt madalamatele aladele voolas ja kohati tee ääred ära uhtus. Kogu maikuu sademete summa ületas enamuses Eestis normi, kusjuures sajurikkamates piirkondades tuli vihma enam kui kaks korda tavapärasest hulgast. Vihma oli vähem läänepoolses Eestis, kus kohati jäi kuu sajusumma normist väiksemakski (joonis 2). Vilsandi saarel sadas kogu kuu jooksul ainult 14 mm.

Lisaks paigutistele rohketele äikesevihmadele väärivad käeoleval aastal tähelepanu samuti mai viimase kolmandiku erakordselt kõrged temperatuurid. 28.-29. mail tõusis maksimaalne õhutemperatuur varjus ligi 30 kraadini ja kohati üle sellegi, ületades paiguti seni tehtud vaatluste järgi maikuu absoluutseid maksimumtemperatuure. Kolmanda kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur ületas tavapärast enam kui 6 kraadi võrra ja oli Jõgeval viimase 85 aasta kõige kõrgem.

Efektiivset üle 5 kraadi soojust kogunes Jõgeva SAI automaatilmajaama järgi lehekuu jooksul 225 kraadi, mis ületab tavapärast 44 kraadi võrra. Kasvavas kokkuvõttes kogunes kuu lõpuks efektiivseid temperatuure 322 kraadi, mis ületab keskmist ligi 90 kraadi võrra.

Mai lõpu kuumaga arenes loodus kiiresti. Kui kuu esimese poole jahedusega olid taimed peaaegu kaotanud varase kevadega tekkinud arengu edumaa, siis lehekuu lõpuks jõudis areng uuesti tavalisest tasemest enam kui nädala võrra ette. Talirukkil toimus pea loomine juba 27. mail, kuu lõpuks oli kerahein loonud, aas-rebasesaba õitses, õunapuud olid lõpetanud õitsemise, marjapõõsastel olid arenenud viljaalged. Kuu keskpaigas mulda pandud kartulid tärkasid mai lõpuks. Vaevu tärganud kartulipealsetel võis leida massiliselt kartulimardikaid. Spetsialistid pole päris ühesel arvamusel, kas oli eelnev lühike ja vähese mulla külmumisega talv olnud neile putukatele sobiv kohapeal talvitumiseks või olid nad siia saabunud lõunapoolt koos soojade õhumassidega. Kuu lõpu vihmadest tingitud suur õhuniiskus koos soojusega soodustas taimedel seenhaiguste levikut.

Laine Keppart
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
koostatud 07.06.2007.
täiendatud 14.06.2007.

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: