•  

2007. a juunikuu agrometeoroloogiline iseloomustus (26.07.2007 10:15)

Koos juunikuu algusega lõppesid vihmad ja edasi ei sadanud valdavalt enam kui kahe nädala vältel. Samal ajal oli temperatuurirežiim väga kõrge (joonis 1), periooditi ületas ööpäeva keskmine õhutemperatuur tavapärast 3…5 kraadi võrra. Selline kuumus pani taimed kiiresti arenema ja kasvama ning nende veetarve oli suur. Produktiivsed veevarud mullas kahanesid kiiresti (joonis 3…6). Juba esimese kümmepäevaku lõpus võis näha Jõgeval ristikutaimede närtsimist. Paari päeva pärast võis märgata ka suviteraviljadel turgori kadu ja alumiste lehtede kolletumist. Kuivad ilmad olid soodsad sööda varumiseks. Rohi oli mai lõpu sadude ja soojusega kasvanud hästi ning esimese niite saagiga jäädi rahule. Ädalakasv pidurdus juuni esimesel poolel kuivusest.

Ilm läks pilvisemaks ja esimesed korralikumad vihmad pärast põuast perioodi tulid paiguti Põhja- ja Loode-Eestis juba juuni keskpaiku. 14…15. juunil sadas Harjumaal Harkus 25 mm, Keilas 27 mm, Vanakülas 18 mm ja L-Virumaal Karepal 19 mm. Enamuses Eestis algasid sajud mõned päevad hiljem 16…18. juunist. Valdavalt olid sademete hulgad esialgu väiksed ja suutsid niisutada tuhkkuivaks muutunud mulda pinnalt lühiajaliselt ainult mõne sentimeetri sügavuseni. Suurema lehestikuga kultuuride alla vesi ei jõudnud, kuid taimed said niiskust kasutada lehtede kaudu. Korralikumad sajud algasid üle Eesti 26. kuupäevast. Juuni viimase kümmepäevakuga sadas 16…39 mm. Kogu kuu sademete hulk kõikus 19 millimeetrist L-Virumaal Varangul kuni 74 millimeetrini Võrus (joonis 2).

Kuna juuni keskmine õhutemperatuur oli normist enam kui kraadi võrra kõrgem, siis arenesid taimed tavalisest kiiremini. Efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride summade järgi Jõgeval oli looduse areng 30. juuniks tavalisest ligikaudu kaks nädalat ees. Rukis õitses juba jaanikuu alguses ja juuni lõpuks said leivaviljal terad piimküpseks. Nii sama varast piimküpsust on esinenud talirukkil siin kandis ainult 1989. aastal. Suviteraviljad hakkasid pead looma jaanipäeva paiku, mis on samuti üks varasemaid tähtaegu vaatlusreas. Suviteraviljad olid jäänud põuast madalaks ja kiire arengu tõttu mai lõpu kuumusega olid jäänud ka pead lühikesed. Suvivilja kõrguseks mõõdeti loomise ajal Jõgeval valdavalt odral vaevu pool meetrit, kaer ja suvinisu olid veidi kõrgemad. Teri oli odral keskmiselt peas 14…17, suvinisul 13. Kuigi odrad võrsusid tänavu mais korralikult, kängus juunikuu põuaga enamik kõrvalvõrseid. Samuti oli osa lehemassi kolletunud. Seega pole tänavu suviteraviljadelt head saaki loota. Paremas seisus olid juuni lõpu seisuga taliteraviljad, kuna nende pead olid ilusad pikad ja viljal oli kõrgustki piisavalt. Taliviljadel toimus põhiline kõrguskasv juba mais, kui niiskust mullas veel jätkus (joonis 6). Tänu suuremale juurekavale suutsid taliteraviljad juuni põua ajal vett sügavamalt kätte saada, mistõttu mõjutaski jaanikuu sademete nappus neid vähem. Juuni lõpuks hakkasid maastikku ilmestama õitsvad erkkollased suvirapsipõllud, aedades muutusid esimesed musta sõstra marjad küpseks, samuti värvusid punase sõstra, karusmarjade  ja kirsside viljad.


 

Laine Keppart
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
koostatud 07.07.2007.
täiendatud 25.07.2007.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam