•  

teadus.ee: Suri keelemehest papagoi (14.09.2007 08:28)

Äsja teatas ajaleht Los Angeles Times kurva uudise – suri Alex, kes teadis enam kui sadat sõna ja oskas lugeda kuueni ning tundis ära värvusi ja kujusid. Alex oli 31 aastat vana ja suri lihtsalt vanadusse. Kuid Alex ei olnud mitte arengupeetusega agulimees, vaid papagoi. Ja nimelt Aafrika hallpapagoi.
Alex sai kuulsaks nii mõnegi teadusajakirja lehekülgede läbi, kus temast kirjutas teda kolm aastakümmet uurinud ja treeninud teadlane, keemik Irene Pepperberg.
Tema sõnul seadis Alex kahtluse alla tavaarusaama, mille kohaselt inimkeelt mõistavad vaid delfiinid ja inimahvid.
Pepperberg, kes ostis papagoi lemmikloomapoest, kui too oli aastane, õpetas lindu objekte rühmitama nende füüsiliste omaduste järgi nagu värvus ja materjal. Nõnda õppis Alex näiteks mõistma, mis on sinine, ümmargune ja metallist. “Sel linnul olid kontseptsioonid, mitte ainult sildid, ja ka kontseptsioonid arvudest,? ütles neurobioloog Georg F. Striedter, kes uurib papagoide tunnetusvõimet.
Mõned teadlased arvavad siiski, et kuna Aafrika hallpapagoid on sotsiaalsed linnud, siis mõistatas Alex ära õige vastuse oma treenerite ilmetest ja poosidest.
Nii või naa, sõna “linnuaju? peaks olema pigem kompliment kui häbistav sõna. Alex pole ainus linnuliik, kes on uurijaid hämmastanud. Ka vareslastel on viimastel aastatel avastatud hämmastavaid võimeid, nagu vähemalt viieni lugemine või siis oma kaaslaste abistamine või oma söögi peitmine sõltuvalt sellest, kes kaaslastest on läheduses.
Kui Alex lõpetas söömise, ütles ta “kork?, tahtes saada korki, mida ta kasutas oma noka puhastamiseks. “Wanna go to the gym,? ütles ta, kui tahtis minna oma harjutusplatsile. Tal oli väidetavalt viieaastase lapse intelligents ja kaheaastase lapse suhtlemisvõime. Vahel oli ta ka tüdinud. Ning ta õpetas ka teisi laboris olevaid Aafrika hallpapagoisid, kui nood valesti rääkisid.
Vangistuses elavad Alexi-taolised papagoid ka kuuekümneseks ja nõnda tuli ta surm kurva ootamatusena.
Seda ja teisi uudiseid lugege www.teadus.ee

Eelmised artiklid:

teadus.ee: Päikesekreem võib naha nahka panna (17.08.2007)

teadus.ee: Tuumamull lõhkeb Soomes (12.07.2007)

teadus.ee: etruskid võisid tulla Türgist (02.07.2007)

teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUS (17.06.2007)

teadus.ee: suvekool ja lõssilehm (06.06.2007)

teadus.ee: Hemingway kassid lahkuvad (02.05.2007)

Soe kliiima võib orkaane vaigistada (30.04.2007)

teadus.ee: Avastati merelõhna saladus (02.02.2007)

teadus.ee: jooge veini ja sportige (19.01.2007)

teadus.ee: inimene kõlbab koeraks (04.01.2007) USA California ülikooli teadlastel õnnestus tõestada, et inimene suudab üles võtta lõhnajälge ning parandada oma sellealaseid oskusi. Jess Porter ja ta kolleegid palusid 32 vabatahtlikul kindlaks teha, kuhu suundub kümnemeetrine lõhnarada. Šokolaadiessentsi jäetud jälg tuli määrata vaid nina abil.

teadus.ee: vaalad on emotsionaalsed (17.12.2006)

teadus.ee: varblane hävitas Guinnessi rekordi (07.12.2006)

teadus.ee: teadus jahib toiduvõltsijaid (04.12.2006)

teadus.ee: sülg on valuvaigistaja (24.11.2006)

teadus.ee: Inimese teket juhtis rämps-DNA (16.11.2006)

teadus.ee: Määrati mesilase genoom (30.10.2006)

teadus.ee: miks mehed on maiasmokad (06.10.2006)

teadus.ee: lihtne katse võib tuua selgust (21.09.2006)

teadus.ee: jaapanlased orjastasid bakterid (07.09.2006)

teadus.ee: Eesti teadus esirinnas (17.08.2006)

teadus.ee: kirjatuvi tundlik nina (10.08.2006)

teadus.ee: Vaaraod sünnitas põud (04.08.2006)

teadus.ee: USA presidentide intelligentsirida (21.07.2006)

teadus.ee: HIIRED TUNNEVAD KAASA (14.07.2006)

teadus.ee: miks me koputame soolatoosi (06.07.2006)

teadus.ee: Otsitakse antimaailma (29.06.2006)

teadus.ee: siestal on sügav mõte (21.06.2006)

teadus.ee: florese inimene kahtluse all (01.06.2006)

teadus.ee: šimpansi raske lahkumine (26.05.2006)

teadus.ee: Antarktikat üha avastatakse (25.05.2006)

teadus.ee: Sala-uurimus paljastas UFO-d (19.05.2006)

teadus.ee: need mõnusad loomad (04.05.2006)

Maa võib pääseda gammapurske katastroofist (27.04.2006)

teadus.ee: LIBLIKAD TAJUVAD MAGNETVÄLJA (20.04.2006)

teadus.ee: Rootsile matemaatikute nobel (06.04.2006)

teadus.ee: Maa kliima kordab end (31.03.2006)

teadus.ee: OSALEGE TEADUSFOTO VÕIDUÕHTUL (22.03.2006)

teadus.ee: KRISTINA KULDNE TEADUS (16.02.2006)

teadus.ee: Teadlased Laagri tunnelitest (10.02.2006)

teadus.ee: Ma olin juba siin! (09.02.2006)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam