•  

Ajakiri Loodusesõber: raamatud

 

Hingedepäeva paiku küünlasüütamine, möödunu üle mõtisklemine ei ole loodetavasti unustuse hõlma vajunud. See aitab meid jälle puhanuna, hetkeks silmi sulenuna edasi minna. Ent on üks probleem –  meie ajastu ülekarjumine  igast vaikusehetkest - see tuleks kuidagi ülekavaldada. Ehk aitab kooskõlla endaga jõuda mõni hea pilt või tekst. Järgnevalt paar lugemissoovitust ajakirjalt Loodusesõber hingedeajaks.


“Peegeldused?
Ingmar Muusikus
Eesti Ekspressi Kirjastuse AS, 2006
142 lk

Sirvin Ingmari “Peegeldusi?. Ei teagi, mitmendat korda juba. Mingi seletamatu lummus on neis piltides.
Iga hetk on kordumatu, kirjutab Ingmar. Hetked, mis ta kaamerasse on püüdnud, ei olegi esmapilgul midagi erilist, kuid nad poevad sulle nahavahele ega lase enam lahti.
Ingmar on maastiku-inimene. Ta pildistab maastikud elavaks, elavamakski kui need vähesed loomad-linnud, kelle portreed selles raamatus jäävad minu jaoks tagaplaanile.
Pigem on need siiski udud, härmad ja kuldsed hommikud, mis kuuluvad selle pastelse paletiga kunstniku mapi vahele. Milleski meenutab Ingmar mulle Fred Jüssit. Ka tema maastikud ei ole alati steriilsed klantspildid, postkaardilikud iluvaated, nagu uuemal ajal tihtipeale tehakse. Tema vaated on lihtsad, ehedad ja tänu sellele ehtsad. Need tuletavad sulle meelde, et selline ilu ongi olemas, see on meie ümber, me lihtsalt ei pane seda alati tähele. Ingmar paneb. Tal on silma ka tillukeste detailide jaoks. Härmamustrid, kastepiisad, jäälilled – ka need on tema maastikud.
Veidike üllatavgi oli piltide kõrvalt leida ka Ingmari teksti, kuid see üllatus oli pigem positiivne. Tekst on diskreetne, täiendades pilte. Või tuleks öelda, et ka tekst on pilt, ainult et sõnades. Kirjeldades ja mõtestades seda, mida piltnik looduses on näinud. Haikulikult napp ja täpne, kaotamata samas oma luulelisust ja kujundlikkust, peegeldab see autori respekti looduse, selle suure kunstniku tegemiste vastu.
Minu jaoks on “Peegeldused? üks viimaste aastate ilusamaid (samas ka vahetumaid ja ausamaid) looduspiltide raamatuid.
Paslik oleks siinkohal lõpetada Ingmari enda sõnadega:
“Märkab vaid see, kes vaatab. Väikesed imed on alati lähedal.?

Veiko Belials


Maailma mõte
Tekst ja fotod Fred Jüssi
Toimetaja Katrin Streimann
Kujundaja Külli Kuusik
Eesti Naine, AS Ajakirjade Kirjastus, 2005

Kuulsin puukuuri ehitades Vikerraadiost, kuidas keeleteadlane Mati Hint rääkis, et hoolimata vabadest avaldamisvõimalustest leidub üha vähem raamatuid, mida paljud eestlased lugenud on. Raamatuid ilmub lettidele kui linde kevadrändel taevasse, kuid kahel inimesel, kes tänavanurgal kohtuvad, on raske nendest raamatutest või raamatutes peituvatest mõtetest rääkida, sest nad ei ole neid lugenud. Pole olnud aega või tahet või juhust.
Fred Jüssi teosed on toredaks erandiks. Peaaegu iga eestlane teab, millest ja kuidas Fred Jüssi kirjutab või kõneleb. Me saame sellest teineteisega rääkida, neid väärt mõtteid edasi mõtelda, me tunnetame sõnumit vahel sõnadetagi, pilte vaadates, linnuhääli kuulates.
Iga uus Fred Jüssi raamat on olnud justkui kivi, tugevdus sellesse meie ühisosaks saanud rohelise maailmavaate vundamenti. Sama lugu on “Maailma mõttega?.
Diskreetne, täpne, aus, meeldivalt kaasa haarav.

Juhani Püttsepp


Pilveaabits
Tekst: Milvi Jürissaar
Toimetaja Piret Pungas
Riiklik Looduskaitsekeskus, 2006.

Käisime sõbraga Emajõel kalal. Paadi lasksime vette Kavastus, riikliku looduskaitsekeskuse tugipunkti juures. Looduskaitsetöötaja kinkis lahke käega meile teele kaasa raamatu pilvedest, et oleks põhjust kalaretkel ka taeva poole vaadata. Looduskaitsjate üllitatud ilmastikukindel abivahend, et ära tunda pilvi ja ilmastikunähtusi. Nii ilusa ilma rünkpilvi kui ka sajupilvi, halo ja päikesepärga.
Õieti polegi tegu raamatuga, vaid klamberkaante vahele köidetud kiletatud lehtedega. Raamaturotil raske närida. Võiks just sellisel kujul olla ka raamatupoodides saadaval.

Juhani Püttsepp

 TELLI "LOODUSESÕBER" SIIT >>>
 

loe kommentaare (0)

Nimi:


E-mail:


Kommentaar:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam