ILM.EE

Rohelise Värava uudised

Roheline värav: Tuledemeri tegi Puurmanist linna (08.02.2008 08:39)

Laternapostirida Jüriküla mahasõidu poolt vaadatuna. Foto: Malev Toom

Puurmanni õuedes näeb nüüd õhtusel ajal toimetada maanteelaternate valguses. Äripäeva Novaatori ajakirjanik Villu Päärt kirjeldab ajalehe Roheline Värav esiküljel muudatusi Jõgevamaa alevikus pärast 1,8-kilomeetrise laternapostirea paigaldamist.

Villu Päärt, www.novaator.ee

Puurmanist sai Jõgevamaa neljas linn. Sellise mõtte käis välja Jõgeva maavanem Aivar Kokk, kui ta möödunud aasta lõpus Puurmanis vast valminud silda avas.
Ei, asi pole selles, et asula rahvaarv oleks nii jõudsalt kasvanud ja alevik endale linnaõigused välja võidelnud. Lihtsalt uue maanteesõlme valgustuseks püsti pandud 1,8-kilomeetrine laternapostirida loob pimedas mulje, et ongi särav linn.

Veel kümmekond aastat tagasi oli Puurmani asula väga pime paik, sest isegi need mõned üksikud laternapostid ei täitnud vahel oma eesmärki – pirni polnud.
Nüüd särab üle asula suur tuledemeri. «Projekti järgi näevad nõuded ette, et teise klassi maanteel tuleb liiklussõlmed valgustada. Valgustus vastab Eestis kehtivatele normidele,» ütles maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Tõnis Tagger. Tema oli Puurmani silla ehituse tellija, riigi esindaja.
Normid näevad ette, et valgustada tuleb liiklussõlmed, kus tegu on peale- ja mahasõitudega. Päris metsavahele valgusmaste tulevikus püstitama ei hakata.

Laternaposte sai tee äärde täpselt nii palju, nagu projekt ette nägi – 122 tükki. Kümme meetrit kõrged, sees 150-vatised naatriumpirnid.
Teest paarisaja meetri kaugusel elab oma majas Viivi Tuhkanen. «Kui ma õhtul õues kas või lund roogin, siis ei pea enam õuevalgustusele kulutama. See on ju kokkuhoid.» Ta väitis, et on uue olukorraga juba harjunud ning see teda ei häiri. Magamistuppa valgus ei paista. «Naabrinaisega rääkisin, tema on ka harjunud. Aga neid pirne võiks seal põleda poole vähem. Kui oleks üle ühe, siis ei juhtuks ka veel midagi.»
Puurmani vallavanem Rauno Kuus märkis, et seni pole tema kõrvu ulatunud kurtmist, et liigne valgus kedagi segaks. Viadukt on kõrgem, tee pealt kostab vähem müra. «Inimesed räägivad, et väga uhke ja võimas,» lausus ta.

Uue maanteesilla lähedal on Alam-Pedja looduskaitseala. Mida sealsed asukad võiksid uuest olukorrast arvata? Alam-Pedja looduskaitseala kaitse planeerimise spetsialist Helen Toomi sõnul paiskab liigne valgus lindude elurütmi lootusetult segamini. Nad ei tea enam, millal algab öö ja millal päev. Ulukid Puurmani asulas kondamas ei käi, nende käiguteedega uus viadukt ei ristu, seega loomad end ilmselt valgusest häirida ei lase.
Tartu ülikooli astrofüüsik Tõnis Eenmäe on mitu aastat tegelenud sellega, et selgitada – ka liigne valgus on keskkonnareostus. «Liigne valgustatus ei lase inimesi magada, aga ka elusloodusele ei meeldi, kui pimedad ööd ühtäkki ära kaovad. Ma küsiks, palju see kõik maksma läheb ja kes selle eest maksab?»

Vallavanem vastas: «Maanteeamet maksab, vald ei maksa midagi, postid on asula piiridest väljaspool.»
Lihtne arvutus näitab, et Puurmani uue silla teelõigul on korraga järel 18,3 kilovatti võimsust. Umbes sama, nagu huugaks kogu aeg üheksa triikrauda või elektriradiaatorit. Kodutarbija keskmise hinna järgi läheb see valgusemeri tunnis maksma umbes 18 krooni. Eenmäe arvutuste järgi tuleb aastas välisvalgustust kasutada ligi 4000 tundi. Ehk siis umbes 72 000 krooni aastas. Inimohvritega liiklusõnnetuste arvestuslike miljonikahjudega võrrelduna on see muidugi üpris tilluke summa.