teadus.ee: PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA (05.03.2008 13:23)

12-13. veebruaril toimus UNESCO peakorteris Pariisis rahvusvahelise maa aasta avaüritus. Maa aasta on ellu kutsutud vajadusega tuua elanikkonna, teadlaste ja otsusetegijate ning poliitikute teadvusse planeet Maa praeguse elukeskkonna ja geoloogiaga seonduvaid probleeme, sealhulgas kliima, õhu, vee- ja maavararessursid, keskkonnariskid, loodusliku mitmekesisuse kujunemine ja kaitse, suurlinnade probleemid ning kõigist nendest lähtuvad võimalikud sotsiaalsed, poliitilised ja ökoloogilised tulevikustsenaariumid.
Ürituse avas UNESCO peadirektor Koichiro Matsura, kes muuhulgas puudutas mitmeid aktuaalseid riikide arenguga ja keskkonnateadlikkusega seonduvaid probleeme. Peadirektor oli mures jätkuva Maa-teaduste populaarsuse langemise pärast, tunnistades, et teadmised Maal toimuvast on elulise tähtsusega meie lähituleviku kavandamisel ja inimestele igapäevase heaolu kujundamisel. Samuti viidati jätkuvale suurlinnade probleemile ning ka sellele, et mitmed neist on saavutanud juba praegu oma maksimaalse võimaliku suuruse. Teise küsimusena puudutati elanikkonna suurenemise küsimusi, mis omakorda geoteadlastele tähendab uute ressursside leidmist ja kasutuselevõtmist.
Märgiti, et lähiaastatel on enam ohustatud mererannikute läheduses elavad inimesed, kuna kliimamuutuste mõjud võivad rannikutel ja rannalähedastel aladel olla kõige tuntavamad. Mitmed positiivsed tegevused said samuti ära märgitud, nagu One Geology Project, mille all viiakse maakera geoloogilised kaardid internetti, arenev UNESCO geoparkide idee, aga ka ÜRO Spatial Data Infrastructure projekt.

Prantsusmaa välisminister, aga ka mitmed Aafrika ja Põhja-Euroopa riikide esinejad rõhutasid maakera elanikkonna kasvust ja ressursside piiratusest tulenevaid probleeme. Itaalia esindaja rõhutas aga vajadust teha kogu keskkonda puudutav informatsioon kogu elanikkonnale kättesaadavaks. Väga domineeriv oli arusaam, et noorte geoteadlaste väljaõppesse tuleb palju rohkem investeerida ning geoteadlaste arv peaks tunduvalt kasvama (praegu on aga jätkuvalt langustrendis). Muutuva kliima probleeme puudutati erinevatest vaatenurkadest ning kliimamuutuste põhjuseidki nähti vägagi erinevalt. Endine Hollandi peaminister Luud Rubbers tutvustas 90-ndate alguses alanud mõtteviisi (Hollandi-Norra koostöös), kuidas seostada ökoloogilist ja ökonoomilist mõtteviisi, mis baseeruks teaduse ja tehnoloogia sümbioosil. Video vahendusel tervitas delegaate ja toetas Rahvusvahelise Maa Aasta ideed tuntud teadlane ja ulmekirjanik Sir Arthur C. Clarke. Esitati planeet Maa aasta deklaratsiooni, mis eluõig use leiab nimetuse all Pariisi Deklaratsioon.
Rahvusvaheline Maa Aasta ürituste sari Eestis algas mitmetele geoteadustele ja ühiskonna vajadustele pühendatud üritustega 2007. aastal. Märkimisväärsemaks viimaste seas oli Euroopa Geoloogia Seltside konverents Tallinnas möödunud aasta septembris, mis oli organiseeritud Eesti Geoloogia Seltsi ja TTÜ Geoloogia Instituudi poolt. Lähitulevikus toimuvad Maa aastale pühendatud tegevused nii Tallinnas kui Tartus, sealhulgas Maa aasta ametlik avaüritus 18. märtsil algusega kl. 11.00 Tartu Ülikooli aulas. Päev varem, 17. märtsil toimub Rahvusraamatukogus Tallinnas TTÜ Geoloogia Instituudi ja Looduse Omnibussi poolt korraldatud Maa Aasta eelõhtu seminar algusega kell 18.00, kus räägitakse Maa-teadustest ja tutvustakse ning jagatakse laiali geoturismi projekti raames valminud raamatukesi ja DVD-sid. Eesti Teaduste Akadeemia juurde loodud Planeet Maa Aasta Eesti orgkomiteed juhib Prof. Tõnu Meidla, aseesimehana Prof. Alvar Soesoo, teavitusprogrammi koordineerib Dr. Ivar Puura. Lisainfot saab: www.planeetmaa.org
Eesti on väike riik ning jätkuvalt on levinud arusaam, et meisse ei puutu ei Indoneesias toimunud maavärinad, vulkaanipursked, Vaikse ookeani orkaanid ega Euroopa üleujutused. See ei ole kindlasti adekvaatne tõlgendus, kuna Maa majandus ja keskkond on seotud ja iga katastroof omab mitmeid pika perioodiga järelmõjusid. Valmisolek suurte muutustega toimetulekuks nii igapäevases elukeskkonnas kui ka seotud majandus-ja sotsiaalsfääris on praegu saamas riigi tegeliku edukuse näitajaks.

Alvar Soesoo, TTÜ geoloogia instituudi direktor

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (1)

Eelmised artiklid: