Loodusesõber: Tallinna linn ehmatas rohelisi
Tekst: Helen Arusoo
Tallinna linn saatis rohkem kui kuu aja eest linlaste postkasti prügijuhendi, milles soovitab biojäätmeid pakkida tavalisse kilekotti.
Et tavaline kilekott on juhendis võrdsustatud biolagunevaga, annab see inimesele vale signaali ja tekitab vale harjumuse, kardavad rohelised.
Rohelise närviga tallinlase ajab asi pead vangutama: tallinlane harjub oma banaani- ja kartulikoori pakkima kilekotti, hiljem kuhugi teise linna minnes teeb sama, sest harjumuse jõud on suur. Kujutlege tallinlast mõne kaaseurooplasega vaidlemas, et “kilekotiga võib toidujäätmeid pakkida kindlasti, küll masinad need kiletükid välja sõeluvad…?
Asi ongi osaliselt selles, et Tallinna Prügilal on olemas seadmed, mis suudavad kiletükid välja selekteerida. Selline masin on tore küll, aga see ei toeta kahjuks eestlaste niigi nappi kogemust prügi sorteerimisel.
Paraku leiab seadusandlusest sellele legaalse põhja – nimelt tõlgendavad jäätmespetsialistid vaid üldnõudena seda, et kilet ei tohi visata prügisse. Kõik sõltuvat tehnoloogia võimalustest: kui on masin, mis suudab välja selekteerida prügi, siis võib. Aga mis siis saab, kui ostaksime masina, mis suudab kogu üldprügi sorteerida, kas hakkaksime siis taas pudeleid, patareisid jne kokku viskama?
Ühe põhjusena kile eelistamisel nimetati ka haisu vältimise nõuet. Ent üldprügi oma piima- ja muude jäätmetega jääb alati mitu korda rohkem haisema…
Ainus lahendus oleks siiski teha uus juhend ja anda selgelt mõista, et ka biolagunevasse muusse materjali, näiteks jõupaberisse või ajalehte võib toidujäätmeid pakkida. Nagu seda tehakse Helsingis, ja mujal maailmas. Praeguses prügijuhendis pole peale kile teistest võimalustest sõnagi!
Kommentaarid:
Keskkonnaamet arvas asja lihtsustavat
Jana Kivimägi, Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja:
Tallinna jäätmehoolduseeskiri sätestab, et materjal peab olema biolagunev. Ajutiselt, n-ö üleminekuperioodiks, on kokkuleppel Tallinna Prügilaga lubatud ka läbipaistvat kilekotti. Seda põhjusel, et biolagunevad kotid polnud veel kaubandusvõrgus piisavalt levinud (tänaseks juba on). Läbipaistev seetõttu, et koti sisu oleks tuvastatav. Tingimisi lubatud seetõttu, et liigiti kogutavate biolagunevate jäätmetega satub paratamatult võõriseid ning kompostitav materjal tuleb igal juhul hiljem sõeluda. Tallinna Prügila kompostimisväljaku tehnoloogia võimaldab mittelagunevad osised hiljem välja sõeluda. Tegemist oli ajutise lahendusega ja vastutulekuga elanikele selleks, et üleminek biolagunevate jäätmete liigiti kogumisele lihtsamaks teha.
ERL: Kilekott tekitab vale harjumuse
Enda Pärisma, Eesti Rohelise Liikumise säästva tarbimise projektijuht:
See, et tavalisi kilekotte lubatakse kasutada biolaguneva prügi kottideks, annab inimestele vale signaali ja õpetab sisse vale harjumuse. Lihtsam on õpetada mingi asi kohe õigesti selgeks, kui et hiljem seda muutma hakata. Isegi kui Tallinna Prügila tehnoloogia võimaldab tavalise kilekoti jäänused hiljem kompostist eemaldada, ei tohiks seda ametlikult lubada. Ühelt poolt tekitab see inimestes segadust, teiselt poolt suurendab nende ükskõiksust.
Kuna prügi peab olema kasti pandud pakendatult, siis tuleks rohkem rääkida sellest, et jäätmeseaduse järgi on paber biolagunev materjal ning seega võib biolagunevaid jäätmeid viia spetsiaalsesse konteinerisse ka paberkotiga.
Keskonnaministeerium: Kui tehnoloogia võimaldab, siis võib.
Karmen Möller, keskkonnaministeeriumi Jäätmeosakonna peaspetsialist:
Tallinnas on lubatud tavalise kilekoti kasutamine seetõttu, et Tallinna prügilas on kompostitava materjali käitlemisel kasutusel kile eraldamiseks vastav tehnoloogia. Rõhutan siinkohal, et biolagunevate jäätmete kogumiseks läbipaistvate kilekottide kasutamine on lubatud ainult sel juhul, kui kompostimisel on võimalik kile eraldada.
Tallinna Prügila sõnul pole kilekotid kompostitavates jäätmetes neile nii suureks probleemiks, kui seda on näiteks üllatuslikult klaas. Seega tingimused jäätmete kogumisel sõltuvad väga palju sellest, millised on võimalused jäätmete edasisel käitlemisel (milline on tehnoloogia kompostimisel). Samas, rääkides biolagunevate jäätmete kogumisest, tuleks kindlasti rõhutada biolagunevate kottide eelistamist tavalistele.
Saksamaa: Kiletamata prügiämbrid ei haise rohkem!
Renata Bäckel, Karlsruhe (Saksamaa) linna elanik:
Me ei tohi kunagi biojäätmeid kilekotiga visata prügikasti. Suured jäätmed, nagu lihakondid ja muu, tuleb panna ajalehepaberisse. Ämbrid ei lõhna rohkem kui teised!
Soome: Paber, papp ja ajaleht sobivad jäätmete pakkimiseks
Olli Linsiö, Helsinki YTV Jätehuolto vastutav keskkonnaspetsialist:
Helsingis kilesse pakkimine pole lubatud. Meie biojäätemete hulka ei tohi panna mingeid plastikkilekotte, jäätmed võib keerata ajalehe, paberkoti või pappkarbi sisse, samuti võib kasutada biokilekotte.
