•  

Üleskutse fotograafidele: otsitakse pilte kuumusest ja sombust (14.08.2008 14:44)

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut koostab raamatut ilmastikuriskidest, kus käsitletakse tõsisemaid ilmateemasid, nagu torm ja tugev tuul, äike, rahe, üleujutused jne. jne. EMHI töötajad eesotsas Tiina Tammetsiga on teinud ära suure töö ja vaadanud läbi ilm.ee galeriides leiduva üle 27 000 ilmafoto, et leida nende hulgast sobilikke ilmastikunähtuste illustreerimiseks.
Väljavalitud fotode autoritega on ühendust võetud ja suurem osa neist on saatnud ka juba oma nõusoleku foto avaldamiseks ja originaalfaili.

Puudu on aga pildid, mis iseloomustaksid KUUMUST ning  SOMPU JA FOTOKEEMILIST SUDU.

Kui keegi on teinud fotosid, mis võiksid sobida eelpoolnimetatud ilmastikunähtuste kohta ja on nõus nende avaldamisega ilmastikuriskide raamatus (fotodele lisatakse autori nimi), siis palume need lisada siia galeriisse >>>

Fotosid saavad lisada ainult registreeritud kasutajad.
Registreeruda saab siit >>>

Fotode üleslaadimisel  kinnitab registreerunud kasutaja, et tema poolt esitatav foto kuulub talle või ta omab õigusi selle levitamiseks.
Lisada saab JPEG pilte, mille faili suurus  ei ületa 250 Kb. Piltide maksimaalne laius 800px ja kõrgus 600px.

Sobilike fotode autoritega võetakse ühendust!

Mis on kuumus, ei vaja vast üleseletamist. Iseasi on see, kuidas seda niiviisi fotole salvestada, et pilti vaadates tõepoolest kuumust aduks.

Aga mis on somp? EMHI: Põuavine e. põuasomp, (haze) - tugev õhu sumenemine tahkete osakeste tõttu. Somp annab kaugemal olevatele esemetele tihti hallikas-sinaka varjundi. Päike paistab läbi sombu, eriti kui ta on horisondi lähedal - punakas-kollakana. Sombu korral on õhuniiskus väike (alla 75 %). See eristabki sompu uduvinest. Sombus on nähtavus 1 - 10 km. Olenevalt sombu intensiivsusest võib nähtavus väheneda kuni 1000 m ja alla selle. Vastavalt tekkimistingimustele eristatakse tolmu-, suitsu-, põua- ja linnasompu.

Mis on fotokeemiline sudu? Vikipeedia: Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. Loe edasi >>>

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam