Tasakaal laupäeval, 7.veebruarill kell 12:00 TV 3-s ja 14. veebruaril 2009 (05.02.2017 21:25)

Riho Västrik ja Kadriann Kibus veetsid Malis sealsete olude ja inimestega tutvudes ligi kuu. Saate avalugu räägib loo mali poisist.

Jala alla kinnitatav piklik puuokstest võru,  punutud vitste või naharibadega- need olid soorajad ehk räätsad, millega meie esivanemad rabas marjul ja sooheinamaal heinal käisid. Lumeräätsadki olid laialt kasutusel, ammu enne suuskade leiutamist. Ehkki tänapäeval on  räätsa väline ilme tundmatuseni muutunud, on otstarve jäänud samaks: oskajal on looduses liikudes räätsadest tihtilugu abi.

Mida rohkem inimene rändab, seda rohkem rändavad tänu temale ja temaga koos ka taimed ja loomad. Bioinvasioon ehk võõrliikide sisseränne on viimasel ajal kogu maailmas suur probleem. Euroopa Liit püüab seadusandluse ja piiriülese koostööga toimuva üle kontrolli saada.

Eelmises saates küsisime, millal toimus Eestis esimest korda kesktalvine veelinnuloendus. Õige vastus: aastal 1967. Auhinna saab Erkki Peikolainen. Palju õnne!

Tänane küsimus tuleb bioinvasiooni- vallast: 2004. aastal anti välja määrus, mis loetleb need võõrliigid, kes ohustavad eesti looduse tasakaalu. Küsimegi , mitu looma on sellesse nimekirja kantud?
Toimetuse postkast  roheline@vesilind.ee ootab teie vastuseid teisipäevani. Auhinnaks on seegi kord loodusemees Hendrik Relve DVD.

Saatejuht on Riho Västrik, lugude autorid Riho Västrik ja Erik Sikk. Režissöör Kadriann Kibus, operaatorid Riho Västrik, Arvo Vilu, Joosep Matjus.

Nädala pärast kohtume põhjanaabrite kuulsaima loodusfotograafi, Hannu Hautalaga.

Laupäeva õhtul kell 19:10 on TV3 eetris "Roheline Patrull". mis annab ülevaate lõppeva nädala olulisematest keskkonnauudistest.

14. veebruaril:

Hannu Hautala ütleb, et kui ta elaks Helsingis, siis käiks ta tihti Eestis pildistamas: siin on veel niipalju avastada. Paraku jõuab Hannu Eestisse vaid paaril korral aastas, sest tänaseks juba kolmkümmend aastat tagasi kolis ta Kuusamosse, kaheksasada kilomeetrit Helsingist põhja poole.

Meile, kes elame maal, mille kliima kohta naljahambad ütlevad, et juulist juunini valitseb meil vilets suusailm, on Hannu kodukant kui ärkamine teise maailma. Veebruari alguses, kui Põhjamaade ühel tuntumal loodusfotograafil külas käisime, oli Kuusamos lund poole põlveni ja õhk kuivalt kristalne.

Kui igav oleks looduse raamat, kui me ei teaks, kes seal sees! Poleks loodusharidust, poleks ilmselt loota ka väärikat järelkasvu meie loodusfotograafidele ja keskkonnakaitsjatele. Muraste looduskoolis laotakse alusvundamenti laste õuesõppele: koolitatakse programmijuhte, kes lisaks kõigile muudele oskustele peavad suutma vahet teha ka erinevate metsaelanike jälgedel.

Euroopa Komisjon on asunud otsustavalt kaitsma oma pidevalt vähenevaid kalavarusid. Ennekõike loodetakse inimeste aususele: kalamehed panevad ausalt kirja, keda ja millal püüti; ostjad veenduvad kalaleti ees seistes, et ostavad seaduslikku kaupa ja inspektorid teevad kurikaelu püüdes tubli tööd. Ja uskuge, sellisest suhtumisest on abi!

Eelmises saates küsisime, mitu looma on kantud Eesti looduse tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja? Õige vastus on 30. Auhinna võiti Krister Randver. Palju õnne!

Teisipäevani ootame toimetuse kirjakasti vastust küsimusele: Mis oli Hannu Hautala esimese loodusfotoraamatu pealkiri ja mis aastal see ilmus?

Saatejuht on Erik Sikk, režissöör Liina Triškina. Saates on kasutatud TV LINK Europe materjale, need tõlkis Veli Valentin Rajasaar.

Nädala pärast jätkame Kuusamos ja vaatame, kuidas elavad haid.

Prindi | Kommenteeri | Loe kommentaare (0)

Eelmised artiklid: