•  

Hajumine (10.02.2013 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Hajumine on füüsikaline protsess, mille käigus kaldub kiirgus või lained kõrvale oma esialgsest (enamasti sirgjonelisest) liikumissuunast (trajektoorist) mõne objektiga kokku põrkudes. Hajuda võivad nii veelained kui ka valgus või heli. Hajumisega on võimalik seletada väga paljusid looduses esinevaid efekte ja nähtuseid, nende hulgas taevasina ja õhtust punast taevast.

Hajumisega jagunevad elastseteks ja mitteelastseteks. Elastsete hajumiste korral ei muutu kokkupõrkava osakese energia oluliselt, mitteelastse hajumise korral küll. Sel juhul võib tõusta näiteks õhutemperatuur vms, sest kantakse energiat üle.

Mie ja Rayleigh hajumised on elastsed, Brillouini hajumine, Ramani hajumine, mitteelastne X-kiirte hajumine ja Comptoni hajumine on mitteelastsed.

Loe lähemalt >>>

Eelmised artiklid:

Halo (04.02.2009)

Hektopaskal HPa (30.01.2009)

Härmatis (10.02.2009)

Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)

Inversioon (20.01.2013)

Ilm (30.01.2009)

Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.

Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)

Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)

Kiudpilved (05.02.2009)

Kiudrünkpilved (05.02.2009)

Kliima ja ilmastu (30.01.2009)

Kliimatüüp (30.01.2009)

Kondensjäljed (04.02.2009)

Konvektsioon (29.01.2009)

Lumi (10.02.2009)

Lumikate (10.02.2009)

Läänevool (30.01.2009)

Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)

Mereline kliima (30.01.2009)

Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)

Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?

Osoon (10.02.2009)

Pilved (13.02.2011)

Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)

Rünksajupilved (02.02.2009)

Setendumine (10.02.2009)

Sublimatsioon (10.02.2009)

Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja  sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.

Torm (30.01.2009)

Troposfäär (30.01.2009)

Tyndalli efekt (10.02.2013)

Tsüklon (02.10.2008)

Õhurõhk (29.01.2009)

Õhurõhugradient (30.01.2009)

Äike (05.02.2009)

Noppeid troopilisest meteoroloogiast (28.11.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam