Mie hajumine on elastset tüüpi hajumine, mille korral ei toimu energia ülekannet takistuse ja kiirguse/lainete vahel, ning hajumine sõltub tunduval määral lainepikkusest mida lühem on valguse lainepikkus, seda tugevamini see hajub. Seega sinine valgus hajub palju enam, kui punane.
See hajumistüübi tõttu näeme taevast sinisena. Seejuures hajumistsentriteks pole õhumolekulid, vaid õhutiheduse kõikumised ehk fluktuatsioonid.
Joonis: Wikimedia
Joonis hajumise selgituseks. Vasakul on Rayleigh hajumine (hajuvad lühikesed lainepikkused), keskel keskmise intensiivsusega ja paremal täielik Mie hajumine. Hajumistsentrid on seejuures sfäärilised.
Faasiline ebastabiilsus (05.02.2013)
Fotokeemiline reaktsioon (10.02.2013)
Iil ehk tuulepuhang (15.02.2009)
Irisatsioon (02.02.2013) Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade.
Jääsupp ja taldrikjää (09.01.2009)
Keskmine tuule kiirus (15.02.2009)
Kliima ja ilmastu (30.01.2009)
Kõrg- ehk ülemise kihi pilved (05.02.2009)
Mie ja Rayleigh hajumine (10.02.2009)
Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja NAO indeks (15.09.2010) Põhja-Atlandi võnkumise (NAO) plussfaas Mis on NAO ja kuidas see mõjutab Eesti ilmastikku ja kliimat?
Radiatsiooni- ehk jahtumisudu (11.02.2009)
Sudu - kõige eluohtlikum udu liik (06.02.2015) Sudu külma ja vaikse ilmaga 5.02.2015 õhtul Tartus. Foto: Ain Vindi Mõiste ”sudu” võeti kasutusele 20. sajandi alguses Suurbritannias ja sisaldab endas sõnapaare suits+udu (inglise keeles smoke+fog=smog), seega tegu on teatud tüüpi õhureostusega.