Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
Temperatuur püsis keskmise lähedal, vihma kallas ohtralt, samas mitte üle rekordite ning päikest oli Lääne-Eestis enam, ida pool vähem kui norm ette nägi. Täpsemalt saab kliimanumbreid lugeda EMHI kodulehelt.
Millised pöörised siis tegid selle aasta juulis ilma?
01.07
Foto: Liina Laurikainen
Kuu algas Lääne-Venemaalt ulatuva kõrgrõhkkonna servas soojalt (Türil mõõdeti 28,6 ºC). Tantsupeo ettevalmistused käisid juba täies hoos. Päev hiljem hakkas sooja suve hävitama Poolast üle Läti Venemaale kerkiv madalrõhulohk, mis vähehaaval lääne poole nihkus ja esialgu Ida-Eestisse äikesevihma saatis.
Laulupeo I kontserdi ajaks (4.07) läks aga ilm täiesti käest ära, kui Tallinnas hakkas 20.00 paiku vihma kallama ning sadu jätkus 5. juuni poole ööni.
Pühapäevase II kontserdi ajaks olid sajuhood juba harvemad ning taevalaotus põhja poolt läheneva kõrgrõhkkonna toel selginemas. Õhusooja mõõdeti sel päeval Eestis maksimaalselt 14..16 ºC.
04.07
Foto: ilm.ee
Järgnes kuu kõige jahedam öö (6.07), kui Jõgeval langes termomeetri näit 1,6 ºC-ni, maapinnal mõõdeti koguni külma 1 ºC.
Järgnevatel päevadel asusid Eestit piirama taas niiskema ja soojema õhumassiga madalrõhkkonnad, mis lisaks vihmahoogudele ka äikest pakkusid. Tugevaimad tuuleiilid (kuni 20 m/s) mõõdeti 9.07. Liivi lahel, kui Läänemere lõunaosast liikus kirde suunas aktiivne madalrõhkkond. Soojakraade aga mõõdeti 10. juuli ümber mandril ligi 25.
Peale tsüklonite rünnakut tugevnes lõunapoolsetel laiustel kõrgrõhuala, mis aegamisi põhja suunas soojemat õhku transportis.
Madalrõhulohud vintsutasid aga Eestit endiselt, löögi all olid just meie lõuna- ja idapoolsed maakonnad. 16. juulil võis näiteks Lääne- ja Loode-Eestis nautida päikest õhtuni välja, samal ajal kallas ida pool äikesevihma (tuuleiilid ulatusid äikesepilve all kohati 20 m/s).
Soojus saavutas maksimumi pühapäeval, 19. juulil, kui õhutemperatuur tõusis suuremas osas Mandri-Eestis 25 soojakraadist kõrgemale, Pärnus registreeriti kuu kõige kuumem päev: 29,3 ºC. Saartel oli juba hommikul alanud saju tõttu jahedam (kuni 21 ºC), samas mõõdeti Sõrves kuu kõige suurem ööpäevane sajuhulk: 51 mm. Vihmahood ja piksenooled jõudsid mandrile pärastlõunal ning 19.07 õhtul ja 20.07 öösel kallas vihma juba paljudes kohtades. (19.-20. juuli sajust)
19.07
Foto: Leili Valdmets
Järgnevatel päevadel kerkis madalrõhkkond piki Rootsi rannikut põhja suunas ning paar päeva jahutasid vihmahood õhku (päevased maksimumid ulatusid 21 C-ni) .
Nädala keskel sai kõrgrõhuala ohjad uuesti enda kätte ning õhk soojenes (25 ºC-ni). Nädala lõpu poole kostitas Rootsi rannikul arenenud madalrõhkkond meid uute äikesevihmadega. (24.-25.07 äikestest)
25.07
Foto: Kersti Kaiv
Kuu lõpp üllatas kuivemate suveilmadega. Kuu vahetus toimus aga vihmahoogude ja piksenooltega.
Veetemperatuur…
…oli kokkuvõttes kuu lõikes stabiilne. Juuli alguses ulatusid veetemperatuurid siseveekogudes 16 kuni 19˚C-ni, mõnes üksikus jões oli sooja vaid 14 ˚C, kuu lõpuks oli vesi soojenenud laias laastus kraadi.
Merevee soojus ulatus kuu algul 16 kuni 19˚C-st põhjarannikul 20 ºC-ni mandri läänerannikul ja saartel. Kuu lõpus olid soojakraadid ühtlustunud 18 kuni 21-ni.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
