Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.
Siiani on arvatud, et lennukite või helikopteritena lendavad minirobotid tarbivad kärbestest suhteliselt enam energiat, sest kärbeste tiivaripsutamine aitab paremini õhus püsida. Seepärast on püütud ehitada ka tiibu lehvitavaid miniroboteid. Asja uuris hiljuti Hollandi Wageningeni ülikooli lennuinsener David Lentink ühes California tehnoloogiainstituudi bioloogi Michael Dickinsoniga.
Nad ehitasid suure robotkärbse, mille pistsid õliga täidetud anumasse. Nad leidsid oma üllatuseks, et pöörlev tiib tekitab sama tõstejõu kui lehvitav tiib, ent tarbib poole vähem energiat (vt tiiba fotol).
Tiibade lehvitamisel läheb hulk energiat kaotsi, kuna ümbritsevat õhku tuleb edasi-tagasi kiirendada. Kuid pöörlev tiib tekitab stabiilse tornaadosarnase keerise, mis kulgeb tiiva esiosaga paralleelselt. See keeris alandab rõhku tiiva kohal ja imeb selle üles, tõstes putuka õhku.
Siiski on kärbestelt palju õppida. Kui inimese ehitatud kunstkärbsed suudavad õhus püsida sekundeid või minuteis, siis kärbes võib vabalt lennata tundide viisi. Kui neil on nõnda tõhus energia kogumise süsteem ja tiibade liigutamise motoorika, siis ei sõltu nad nõnda energeetilisest tõhususest.
Esimene lend helikopteril toimus 1907. aastal, mil prantslased Jacques ja Louis Breguet ehitasid helikopteri, mis tõstis piloodi maast minutiks poole meetri kõrgusele.
Teadusuudiseid vaata www.teadus.ee. NB! Kestab registreerimine suvekooli, info samas.
teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.
teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.
teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.
teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.
teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.
teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?
teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.
teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee. Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.
teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.
teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.
teadus.ee: Mobiiltelefonid aeglustavad pidurdamist (05.12.2008)
teadus.ee: Sada numbrit üksildust (27.11.2008)
teadus.ee: ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD (09.11.2008)
teadus.ee: KUIDAS VIRMALISED HÄÄLITSEVAD (18.07.2008)
teadus.ee: Suvekool (12.06.2008)
teadus.ee: Jääkarud teaduses (30.04.2008)
teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUSE VÕIDUÕHTU (27.03.2008)
teadus.ee: PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA (05.03.2008)
teadus.ee: maailma teadus Eesti prügist (17.01.2008)
teadus.ee: Osalege teadusfoto võistlusel (16.01.2008)
teadus.ee: ÖÖPILVED HELGIVAD RÕNGJALT (20.12.2007)
teadus.ee: Puhtus elu ei pikenda (23.11.2007)
teadus.ee: ASPIRIIN EELISTAB MEHI (04.11.2007)
teadus.ee: Suri keelemehest papagoi (14.09.2007)
teadus.ee: Päikesekreem võib naha nahka panna (17.08.2007)
teadus.ee: Tuumamull lõhkeb Soomes (12.07.2007)
teadus.ee: etruskid võisid tulla Türgist (02.07.2007)
teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUS (17.06.2007)
teadus.ee: suvekool ja lõssilehm (06.06.2007)
teadus.ee: Hemingway kassid lahkuvad (02.05.2007)
Soe kliiima võib orkaane vaigistada (30.04.2007)
teadus.ee: Avastati merelõhna saladus (02.02.2007)
teadus.ee: jooge veini ja sportige (19.01.2007)
teadus.ee: inimene kõlbab koeraks (04.01.2007) USA California ülikooli teadlastel õnnestus tõestada, et inimene suudab üles võtta lõhnajälge ning parandada oma sellealaseid oskusi. Jess Porter ja ta kolleegid palusid 32 vabatahtlikul kindlaks teha, kuhu suundub kümnemeetrine lõhnarada. Šokolaadiessentsi jäetud jälg tuli määrata vaid nina abil.
teadus.ee: vaalad on emotsionaalsed (17.12.2006)
teadus.ee: varblane hävitas Guinnessi rekordi (07.12.2006)
teadus.ee: teadus jahib toiduvõltsijaid (04.12.2006)
teadus.ee: sülg on valuvaigistaja (24.11.2006)
teadus.ee: Inimese teket juhtis rämps-DNA (16.11.2006)
teadus.ee: Määrati mesilase genoom (30.10.2006)
