•  

I klass: ülemised pilved. 1. Cirrus – kiudpilved (09.09.2015 00:00)

Autor: Jüri Kamenik

Sellesse klassi kuuluvatel pilvedel on alus kõrgemal kui 5 km (mõnede allikate järgi 6 km) aluspinnast; välimuselt on valged või valkjad, varje tavaliselt ei põhjusta, sageli kiulise ehitusega, kuid kiudrünkpilved ka topikestena. Koosnevad väga madala temperatuuri tõttu peaaegu alati jääkristallidest (v.a kiudrünkpilved, mis võivad ka allajahtunud veepiisakestest koosneda!), annavad vahel sademeid, kuid need ei jõua enamasti aluspinnani (virga). Sellest täpsemalt iga liigi kirjelduse juures.
Olgu veel mainitud, et teatud tingimustel võivad ülemised pilved moodustuda madalamal kui mingil põhjusel kõrgemal tekkinud keskmised pilved.

1. Cirrus – kiudpilved

Kiudpilved on kõige kõrgemal asuvad pilved troposfääris, jäädes 6–12 km, sagedamini 7–10 km kõrgusele. Välimuselt on pilved päeval valged või valkjad, valgetel suveöödel paistavad põhjataevas ka tumedad, mistõttu eristuvad helkivatest ööpilvedest, ainult ehavööndis on valkjad. Tüüpiliselt on kiudpilvede puhul võimalik märgata kiulist struktuuri, kuigi teinekord üsna nõrgalt. Tavaliselt kiudpilved ei varjuta täielikult päikest (erand: tihedad kiudpilved).


Ott Tuulberg. Lindjad kiudpilved. Felixstowe Seaside (UK) 19/09/2017)

Kiudpilved koosnevad nende kõrguses (üle 6 km aluspinnast) alati valitseva väga madala õhutemperatuuri tõttu ainult jääkristallidest, mistõttu sageli tekivad halonähtused, eriti ebapäikesed. Haloring on tavaliselt katkestatud, sest pilvekiht pole ühtlane. Võib tekkida seniidikaar.

Kiudpilved on tegelikult sajupilved, kuid sademed (aeglaselt laskuvad jääkristallid) ei jõua aluspinnani, vaid aurustuvad soojematesse õhukihtidesse jõudes (virga). Kiudpilvede sellise omaduse tõttu – anda langevaid jääkristalle – võib neil olla tähtis roll sademete moodustumisel, sest külvistavad madalamal asuvaid pilvekihte või pilveosi (rünksajupilved, kihtsajupilved, kõrgkihtpilved). Saju mõttes on erandiks äikese-kiudpilved (hajuva rünksajupilve ülemine osa), millel on samuti kiuline ehitus. Sel juhul võib sadada jämedaid vihmapiisku, kuid kuna pilvede taandareng tavaliselt jätkub, siis ka sademed nõrgenevad või kaovad. Tihedad kiupilved (Ci spissatus) võivad päikese täielikult varjutada.

Kiudpilved jaotatakse niitjateks (fibratus) ja tihedateks (densus). Kiudpilvedel on suhteliselt palju alamliike ja vorme (erikujusid ehk erimeid). Mõned neist on väga pilkupüüdvad või sünoptilise väärtusega, nagu topjad kiudpilved – floccus; konksjad kiudpilved – uncinus jne.

Seoses lennunduse arenguga on kiudpilvede hulka veel üks erim lisandunud – need on kondensatsioonijälgedena tuntud Ci tractus ehk Ci aviaticus ehk joonpilved.

NB! Kiudpilved on olulised lühiprognoosi tegemisel. Kiudpilved võivad viidata nn järgnevusele,  mis viitab tsükloni või sooja frondi (vahel ka äikese) lähenemisele ehk näitab ilma halvenemist lähitundidel või ööpäeva jooksul. Kõrgkihtpilvedest on juttu>>>
Võõrkeeles on järgnevusest päris tore jutuke siin (koos fotodega) ja  siin (NB! esimene variant on õige, seal on ka põhjusi selgitatud!).


1. Päeval on kiudpilved tavaliselt valged. Need mustrid tekkisid 6. juunil 2010 Tallinna kohale seoses sooja frondiga.


2. Eelmisel fotol olnud kiudpilved arenesid kiiresti edasi ilusaks pilvemustriks.  Fotol all paremas nurgas veidi tumedamad pilved on kõrgrünkpilved.


3. Prognostiliselt olulisteks on kiiresti liikuvad ja ülespoole käändunud ostega kiudpilved. Pärast nende kiudpilvede ilmumist 3. mail 2010 Tartus järgnes väga sajune öö.


4. Hommikul ja õhtul ei ole kiudpilved üldiselt enam valged, vaid soojades toonides, sest valgus on läbinud atmosfääris palju pikema teekonna kui päeval ja lühilainelisem osa valgusest on juba hajunud. Kiudpilved 8. juuni 2008 õhtulTallinna taevas: päike on loojumas laguneva rünksajupilve taha.


5. Kiudpilved võivad olla väga peene struktuuriga. Vahel meenutavad kiudpilved pintslitõmbeid, nagu see 5. juuni 2010 õhtul Tallinna taevas.

Autori fotod
Vaata lisaks>>>

järgneb...

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam