•  

I klass: ülemised pilved. Cirrostratus – kiudkihtpilved (12.09.2009 10:48)

Autor: Jüri Kamenik

Katkematu halonähtus näitab õhukeste kiudkihtpilvede olemasolu Tartu kohal 17. veebruaril 2009. a.
Autori foto. 

Kiudkihtpilved tekivad sageli kiudpilvede tihenemise ja ühinemise tagajärjel tavaliselt enne tsüklonit või (sooja) fronti, näidates, et õhumass tõuseb tasapisi suurel alal. Need võivad veel tekkida kõrgrünkpilvedest, kõrgkihtpilvedest või laialivalguvatest konvektsioonipilvedest. Harva tekivad iseseisvalt, st eelnevate pilvedeta taevasse. Nii juhtus 30. aprillil 2010. a.
Välimuselt on valkjas või piimjas pilvekiht, mis võib-olla täiesti ühtlane ja pea märkamatu (nebulosus – udutaoline) või kiuline (fibratus), kuid viimasel juhul on kiudude vahekohad samuti täidetud pilvekihiga, tavaliselt väga ühtlasega. Päike ja Kuu paistavad selgesti läbi ja esemete taha tekivad täisvarjud.  See on oluline määramistunnus - kõrgkihtpilvede puhul täisvarjusid ei teki ja päike paistab nagu läbi mattklaasi. Kui päike asub väga madalal horisondi kohal, siis ei pruugi täisvarjusid tekkida,  samuti tuleb arvestada, et päikese asukohas võivad olla kiudkihtpilvede asemel tekkinud kõrgkihtpilved.  Üldse on silmapiiri lähedal raske või võimatu aru saada, kas tegemist on kiud-, kiudkiht- või kõrgkihtpilvedega.
Väga sageli tekivad halonähtused, kusjuures udutaolise pilvevormi puhul on see vahel ainsaks märgiks pilvekihi olemasolust. Halod viitavad sellele, et kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest.
Kiudkihtpilvede paksus varieerub üsna palju, olles vahel ainult saja meetri, vahel mõne km paksune, kusjuures võib-olla mitmekihiline (duplicatus). Viimane muutub nähtavaks eelkõige õhtul, kui pilvede värvus ja tumedus sõltub nende kõrgusest: tumedamad pilveosad asuvad madalamal kui heledamad ja valgemad.
Vahel annavad kiudkihtpilved väga nõrku sademeid, mis võivad madala temperatuuri (väike aurumine!) jõuda lumena või jääkristallidena ka maapinnani. Ometigi mäletan ühest suvest juhtumit, kui õhtupoolikul olid taevas tüüpilised kiudkihtpilved, ent sadas võrdlemisi hõredat jämedapiisalist vihma, mis suutis maapinna märjaks muuta!

Pilte kiudkihtpilvedest ja halonähtustest:

Udutaoline kiudkihtpilv (Cs nebulosus) kiudpilvede ja viimastel tekkinud haloga. Foto: Inna Tross

Cs nebulosus ja väike (22°) halo. Foto: Birge Villik

Cs fibratus ja ebaühtlane väike halo. Foto: Lea Marmor

Kiudpilvede ühinemisel tekkivad kiudkihtpilved. Foto: Jüri Kamenik

Sama päev, mis eelmisel pildil, kuid õhtul - kiudkihtpilved tihenesid edasi kõrgkihtpilvedeks, mis tähendab sageli tsükloni või frondi saabumist.
Foto: Jüri Kamenik

Kuigi kiudkihtpilved võivad olla väga ühtlased, on need siiski harva nii piimjad ja udujad, kui sel fotol. 30. aprillil 2010. a. Tallinnas.
Foto: Jüri Kamenik

Eelmised artiklid:

I klass: ülemised pilved. Cirrocumulus - kiudrünkpilved (10.09.2009) Need on peene struktuuriga (väikesed) topikesed ja rüngakesed, mis on enamasti kuidagi rühmitunud.

I klass: ülemised pilved. 1. Cirrus – kiudpilved (09.09.2015) Pilvede põhivormid (liigid) ja nende iseloomustus. Kategooria: kihilised pilved. I klass: ülemised pilved. Liik: kiudpilved (Cirrus). Ott Tuulberg. Lindjad kiudpilved. Felixstowe Seaside (UK) –19/09/2017)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam