Foto: Leili Valdmets
Äike on üldiselt suurejooneline loodusnähtus ja kujutab endast ka ohtu. Nagu rahe puhulgi, teeme algust andmete kogumisega äikese kohta.
Süsteem on sarnane, kuid on ka spetsiifilist:
Saabunud äikese- ja raheandmetest tehakse nädala kokkuvõtted, mis ilmuvad vastavasse menüüpunkti saidi vasakus servas! Isikuandmeid mõistagi ei avalikustata. Isikuandmed on kohustuslikud ja meile vajalikud selleks, et kahtlase info laekumist vältida.
Kuidas täita tabelit?
Toodud on juhiseid ka väljendite osas, mida saab tabeli täitmisel kasutada.
Tabel on jagatud üldiselt kahte ossa, kusjuures esimeses, punasest joonest ülespoole jääv osa on kõige olulisem ja kohustuslik, mis tuleb tingimata täita.
Seejärel on detailinfo. Detailinfo on äikese puhul olulisem kui rahe korral, sest äikesega kaasneb palju spetsiifilist ning olukord on keerukam ja mitmekesisem. Seetõttu ongi tabelis järgmisena äikese kirjeldus, mille juurde on sulgudesse antud mõned soovitused ja väljendid, et näidata, mida võiks tähele panna ja kuidas tuleb tabelit täita jne, sest lühikirjelduste andmisel on väljendusoskus ja ühene mõistmine väga tähtis.
Seejärel on kellaaeg, sest aeg, nagu ikka atmosfäärinähtuste puhul, on üpris tähtis. See ei ole esimesse, tähtsaimasse ossa pandud, sest alati ei ole võimalik või ei tule meelde kella vaadata, kuid sellisel juhulgi saab hinnata, kas oli hommik, lõuna jne. Isegi ligikaudse hinnangu andmisestki on palju abi.
Äikesel on kaks vormi: välgud on näha või mitte (pilvesisesed). Selle saab vastavalt tabelisse märkida. Siiski muutub vahel äikese iseloom, et alguses olid välgud näha, hiljem mitte või vastupidi. Kui selline muutus toimus, siis see kindlasti märkida!
Äikese puhul on huvitav teada, milline oli müristamise iseloom, sest vahel on isegi lähedase välgu puhul nõrka kõminat kuulda, mõnikord paugutab meeletult. Vastavalt siis kirjeldada tabelisse.
Pilvedehulk ja –liigid. Ei saa nõuda, et iga vaatleja oskaks eksimatult määrata pilvede hulka ja liiki. Seetõttu sobib tabeli täitmisel jälle hinnangutest: äikesepilv oli eraldiseisev; taevas oli lisaks üsna vähe pilvi; pilvi oli palju, kuid oli ka selgeid laike; taevas oli pilves, ent oli heledamaid laike; taevas oli paksult pilves; pilvede hulk ja välimus muutusid kiiresti.
Pilveliikide kohta saab anda hinnangud: rünklikud pilved, mõni ulatus väga kõrgele; pilved olid hästi kontrastsed; oli igasuguse välimusega pilvi, nii rünklikke kui kihitaolisi; pilved tundisid madalad ja kiiresti liikuvad; taevas olid kihitaolised või ühtlased pilved jne.
Õhutemperatuur: samuti pole alati võimalik teada, kui soe või külm oli ilm. Kui täpset temperatuuri ei tea, siis anda hinnangud: jahe ja tuuline; jahe, kuid vaikne; parajalt soe jne. Kui temperatuur on teada, siis anda vähemalt ühe kraadise täpsusega: +15° (näiteks).
Tuul: äikese puhul on tuulega seoses sageli palju iseloomulikku. Tuult on visuaalselt üsna hästi võimalik jälgida. Saab anda hinnanguid tuule tugevuse kohta ja määrata, kust ilmakaarest tuul puhub. Tihti kaasneb äikesega tuulepuhanguid, sel juhul märkida puhanguline. Selle lahtri täitmisel märkida võimalusel ka keskmine tuule tugevuse (kui on enne äikest määratud, siis vastav täpsustus lisada). Tähelepanu! Pilvede liikumise suund erineb tihti tuule suunast maalähedases õhukihis. Äikese puhul võib-olla olukord veelgi komplitseeritum. Kui mingil põhjusel on siiski nii tuulesuund määratud, siis tingimata juurde märkida: pilvede järgi! Kui enne äikest oli tuulevaikne, siis see samuti märkida ja võimalusel lisada, kas tuule suund muutus äikesega seoses või mitte.
Äike põhjustab vahel kahjusid. Vastav info ja tähelepanekud on väärtuslikud, mistõttu kahjustuste märkamisel seegi tabelisse märkida, kus ja mis täpselt, kas see oli tingitud rahest, välgulöögist, tuulest, vihmast jne. Kui kahjustusi konkreetse äikesega seoses pandi hiljem tähele, siis on tore, kui saab sellest meilitsi teatada!
Kui midagi jäi selgusetuks, siis saab küsimuse esitada kas kommentaaridesse või kirjutada Jürile.
