Konvektsioonipilvede elutsüklist I loe lähemalt SIIT.
Toon pildiseeria konvektsioonipilve etappide illustreerimiseks 2. juunist 2009. aastal Kablist. See ei ole klassikaline näide, kuid see-eest illustreerib tegelikkust rohkem.
2. juuni taustast. Mai lõpus 2009 läks ilm väga soojaks ja kõrgeim õhutemperatuur mõõdeti 1. juunil Türil (28,6°C). Ilm oli mitu päeva peaaegu pilvitu, kuid üha rohkem võis taevas märgata põuavine. Samal ajal õhurõhk tasapisi pidevalt langes, sest kõrgrõhkkond hakkas lagunema. Juba 1. juuni õhtul võis kohati märgata kõrgrünkpilvi ja järgneval ööl sadas mõnel pool hoovihma. Järgmisel päeval kõrgrõhkkond lagunes lõplikult ja Eesti lähedal tekkis kaks madalrõhkkonda, mis ühinesid sügavaks tsükloniks ja see tõi Eestisse mitmeks päevaks väga sajuse, tuulise ja jaheda ilma.
2. juuni hommik oli Lõuna-Eestis (Kabli jääb Eesti äärmisesse edelanurka) päikesepaisteline, kuid taevas oli palju kiudpilvi, hiljem ka kõrgrünkpilvi. Kuni lõunani oli ilm rahulik ja sademeteta, enamasti paistis päike. Pärast keskpäeva hakkas kagutaevas arenema üks rünkpilv. Jälgimegi selle pilve arengut.
Kell 10.17. Kagutaevas. Arenevast äikesepilvest polnud veel märkigi, kuid kõrgrünkpilved viitavad, et konvektsioonipilvede teke on tõenäoline.
Kell 11.05. Paremal metsa juures on näha üsna väike pilverünk, mis on hiljem tekkiva äikesepilve alge.
Kell 12.16. Väikesest rünkpilvest on tekkinud võimas rünkpilv. Samuti on ilmnenud nn selginemisefekt – enne äikest läheb taevas sageli selgemaks.
Kell 12.35. On tekkinud rünksajupilve esimene staadium (Cb calvus). Äikest veel pole, kuid see on kohe tekkimas.
Kell 12.37.
Kell 12.40. Mõned minutid hiljem oli kuulda juba esimest müristamist
Kell 13.06. Pilv jäi väheliikuvaks, kuid on kasvanud tunduvalt kõrgemaks ja seetõttu tundub olevat lähemal. Müristas üsna sageli. Näha on teiste pilvede teke äikesepilve ümbrusse.
Kuna pilve tippudest pole veel kiudpilvi välja venima hakanud, siis on ilmselt tegemist veel Cb calvusega.
Kell 14.02. See on Cb capillatus. Pilv on peaaegu täielikult maskeeritud teiste pilvedega. Foto keskel metsa madalamas kohas on siiski ka pilve alus veidi näha.
14.30. Kaaspilved hajusid ja äikesepilv tuli paremini nähtavale. Cb capillatus on kasvanud laiaulatuslikuks pilveks, mille lagunemine võtab palju aega. Müristab pea kogu aeg.
15.09. Esimesed märgid lagunemisest. Kohati sajab veel tugevasti ning müristab, kuid juba palju vähem.
15.22. Viimased müristamised. Pilv hajus järgneva tunni jooksul väiksemateks pilvetükkideks ja pilveseguks.
Konvektsioonipilve (äikesepilve) elutsükkel I (02.10.2009) Foto: Reino Pent Konvektsioonipilvede puhul on sageli märgatav väga hästi välja kujunenud arengutsükkel. Kõige paremini on see eristatav õhumassisiseses ehk kohalikes konvektsioonitingimustes arenenud pilvede puhul. Frontidel on rünksajupilve arenguetapid halvemini väljakujunenud või pole need nii hästi märgatavad.
Cumulonimbus – rünksajupilved (01.10.2009) Rünksajupilved võivad välimuselt olla väga mitmekesised ja teinekord üldse olla vaataja eest varjatud näiteks kihtpilvedega. Sageli on rünksajupilved kõrgele ulatuvate tippude, turbulentse ja kobrutava välimusega ning seetõttu väga rünklikud, kuid kõige tähtsamaks rünksajupilve tunnuseks on pilvetipu jäätumine: tipust venivad välja kiudpilved, vahel jääb tipp küll ümaraks, kuid piirjooned on pehmemad ja laialivalgunumad kui jäätumata tipul, samuti „lameneb“ kobrutav pind kohas, kus pilv jäätub. Üleminek suurest rünkpilvest rünksajupilveks võib-olla vaid minutite küsimus.
