•  

Taeva iseloomustamiseks sobilik sõna: hatakpilvisus (25.11.2009 13:41)

Autor: Jüri Kamenik

Kui räägitakse pilvisusest, siis kasutatakse selliseid gradatsioone nagu selge, vähene, vahelduv, muutlik pilvisus, pilves selgimistega, pilves või lauspilves. Välja jäetakse küllaltki oluline mõiste, mida sobib üsna sageli taeva iseloomustamiseks kasutada: hatakpilvisus. Sõna hatakpilved kasutatakse ka kihtpilveräbalate tähistamiseks, mis tekivad tavaliselt laussajuga.

See on eraldi taeva seisundi klass ning on kahe pügala võrra nõrgem kui lauspilvisus ja ühe pügala võrra suurem kui pilves selgimistega, ja mis (hatak) iseloomustab taeva seisundit kihtpilvede puhul.

Hatakpilvisuse inglisekeelne vaste on broken clouds, mille puhul on aevas kaetud umbes 60-90 protsendi ulatuses pilvedega. Selle asemel räägitakse tihti hoopis pilves või pilves selgimistega ilmast, kuid arvan, et tutvustatud mõiste sobib sobiks nii mõnigi kord paremini kirjeldamaks taevast, mida kirjeldatakse praegu kahe mõistega. Eks see ole peensus, kuid sisaldab endas olulist informatsiooni ja hea, kui mõisted on selged.

Muutlik ja vahelduv pilvisus sisaldab endas konvektiivset komponenti. Kihtpilvede puhul saame rääkida pilves selgimistega ilmast;  lauspilvisusest, hatakpilvisusest ja vähesest pilvisusest. Vähene pilvisus on lai mõiste ja võib tähistada ka rünkpilvedega päeva. Huvitav on see, et kui sajab tugevat hoovihma ning taevas näib meile ühtlaselt pilves, siis tegelikult on tegemist muutliku pilvisusega, sest pilveavad ja pilvede kiire vaheldumine on tavaliselt varjatud vihmakardinaga, kuid see on konvektsoonipilvede puhul tüüpiline (me ei näe kogu reaalsust). Muidugi on ka erandeid, aga need pole tüüpilised. Kahjuks praeguse seisuga ei saa kindel olla, et analüüsitud mõisted näiteks ilmateates või kuskil ilmakirjeldustes ka reaalselt sisaldavad infot konvektiivse komponendi kohta, kuid nii oleks mõistlik.

Nüüd püüame visualiseerida öeldut:

Ülal: vähene ja vahelduv pilvisus. Vähene käib kõrgrünkpilvede ja vahelduv rünkpilvede kohta.
10. septembri 2009. a. lõuna Tartus.

Ülal: muutlik pilvisus. Taevas on täidetud konvektsioonipilvedega. Kui tugeva saju kardin oleks piisavalt paks, siis avasid ja pilvede vaheldumist ei näeks. See, et rünksajupilve alus on kuskilt alates ühtlane, on võib-olla tegelikult petlik, sest sajuloori tõttu me ei näe, milline on pilve alumine pind.
30. augusti 2009. a. õhtu Tallinnas.

Sellest pildist alates käivad taeva seisundit kirjeldavad klassid kiht- ja kihtrünkpilvede kohta.
Ülal: hatakpilvisus 8. septembril 2009. a. Tartus.

Pilves selgimistega (ülal). 14. septembri õhtupoolik 2009. a. Tartus.

Lauspilvisus (ülal). Tegemist on kihtsajupilvedega, millest on head (õnnestunud) fotot raske saada, kuid tundub, et antud juhul see õnnestus. Kihtsajupilvede all on näha Stratus fractus (halva ilma räbalpilved ehk hatakpilved). Sel hetkel sadas mõõdukat lausvihma. Mõned inimesd tundsid sellest siirast rõõmu, mõned nurisesid.
4. septembri 2009. a. lõuna Tartus.
Autori fotod

Eelmised artiklid:

Pilvede määramine, kui taevas on mitut tüüpi pilvi (24.10.2009)  Harva on taevas korraga ainult üht liiki või vormi pilvi, isegi siis, kui taevas on näha ühtlaseid kihtpilvi, võib ju nende kohal sageli olla keskmise või ülemise kihi pilvi. Seetõttu ongi mõttekas vaatluse alla võtta tavapärane olukord, sest korraga üks pilveliik või -vorm taevas on erandiks.

Kuidas pilvi nimetada? Nomenklatuur ja pilvenimede loend (12.05.2010) Jätkub pilvi ja nende nimetamist tutvustav sari.Täiendatud!

Pilvede klassifitseerimine (08.09.2009) Pilvi on võimalik mitmel viisil klassifitseerida, olenevalt sellest, mis võetakse liigitamise aluseks.

Mis on pilved ja kuidas need tekivad? (04.09.2009) Antud käsitluses räägime vaid planeet Maaga seotud pilvedest. Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam