•  

Valik pilte fotokonkursi "Rohkem valgust!" galeriist I (24.12.2011 00:00)

Varsti on jõuluöö
Lera 87
Vanalinnas süttisid esimesed jõulukaunistused. Nende läige ja sära soojendavad südant. Eespool on jõuluturg!

Boheemitar
Enne pimeduse saabumist ...
Enne kui pimeneb, püüame haarata viimaseid päikesekiiri. Ometigi on päike terve päev lahkelt oma valgust pillanud. Õhtu saabudes tundub aga, et seda oli ikka liiga vähe- haarame viimasest võimalusest ja saadame pilguga päikese magama.

Jacek
Öö või päev?
Päev annab oma valitsemisjärje ööle. Meile enamasti tundub, et päev on ilusam, valgem ja säravam. Aga ilma ööta poleks selliseid lummavaid vaatepilte.

Valgus
Küünlavalgus
Nüüd küünlad me süütame taas ja öö nii valgemaks saab

kadrih
Saagu valgus!
Ja valgus sai, tungis läbi tumedate vihmapilvede ning ei jäänud märkamatuks!

Boheemitar
Kullast kuldsem
Praegusel pimedal ajal peame leidma valgust kõikjalt. Peame seda otsima ja ka ise levitama- nii oma sõnade kui ka tegudega.Üks hea sõna võib vahel soojendada rohkem kui lõke- üks hea tegu valgustada rohkem kui päike.

Foto eemaldatud autoriõiguste rikkumise tõttu

 

riibik
Hakkab paistma
Valgust, Päike! Valgust anna! Et meil julgust elada. Julgust ei saa patta panna, kuid kõik seda vajavad.

Foto eemaldatud autoriõiguste rikkumise tõttu

 

riibik
Kuldne valgus
Kui taas päev hakkas, oli see midagi enamat, ma tundsin soojust, ning nägin päikest, mis valgustas mulle teed tulevikku...

Foto eemaldatud autoriõiguste rikkumise tõttu

 

riibik
Kuldsed kiired
Kõik ootavad seda valgust... kartes või hirmu tundmata... päike paistab mu silmadest... ta ei lähe täna öösel looja...

barmaleikum
Päike läbi jäälillede
Ööpoiss maalis külmalilled aknale, et tõusev Päike neid näeks. Varsti nad sulavad, et siis homme jälle teistsugustena tagasi tulla. Nii kestab Ööpoisi ja Päikese armastus läbi talve.

VeeHaa
Peeglike, peeglike...
Esimene pakaseline päev sellel talvel. Aknaklaas on tihedalt jääga kaetud ja ei paista läbi. Lühike talvepäev on lõppemas ja tumeneva jääklaasi taga on aimata laskuvat päikest. Puudutan sõrmeotsaga jääd, see on külm. Tõmban näpu ära. Aga oh imet! Olin teinud jäässe tillukese ümmarguse akna ja sealt vaatab mulle vastu päikene! See armas taevakeha, mida me siin kogu pimeda kuu pikisilmi, nüüd juba enam mitte lootagi julgedes, oodanud olime. Tere, päike! Tule homme jälle…

VeeHaa
Valgusvihud koduaknaist
Käisin mere ääres päeva ära saatmas. Kuigi tee pole pikk, jõuab novembris pärast loojumist mõne minutiga pimedus peale tulla. Metsarajal kobab jalg tuttavaid juurikaid. Püüan hoiduda komistamast. Aegajalt vilksatab kuuskede vahelt tuluke. Meie kodu. Õuele jõudes on korraga kirjeldamatu rõõm valgusvihkudest, mis langevad meie akendest kuivanud ja krõbisevatele, kahutanud kaselehtedele. Siinsamas on trepinurk, aga ma viivitan veel. Koduvalguses on hea olla. Seisan tänutundes õue peal, õnnelik, et võin minna koju ja koduste juurde.

MELETE
Öövaikuses
Meie elu on nagu päikese teekond. Kõige pimedamas hetkes leidub alati lootus, et päevavalgus tõuseb.

Merily117
Kuldne õhtu
Sügiskuu kohta vapustavalt soe ja päikeseline õhtu. Kuldne valgus kattis puid ja põõsaid. Puu otsas toksis rähn. Kaugusest kostis veider hääl, nagu kauguks koer. Ent ei, ma teadsin, et see polnud koer. See oli hoopis kakk. Müstiline lind, kes teavitas mind öö peatsest saabumisest. Tema jaoks tegevus nüüd oli alles algamas... jäädvustanud seda kuldset lumma nii hästi, kui oskasin, lahkusin vaikselt ja jätsin kuldse kuma selja taha.

Merily117
Tants õhtuvalguses
Oli soe kevadõhtu. Istusin metsas keset tärkavat rohelust ja kauneid õitsvaid ülaseid. Tegelikult olin tulnud kasemahla tooma, aga mu pilk jäi pidama ehakumas tantsisklevatel sääskedel. Nende tants oli paeluv. Nii ma seal istusin, jõin kasemahla ja nautisin ilusat õhtut. Looduses oli midagi võluvat, kaunist ja maagilist. Ma teadsin, et see on puhkemine, ärkamine ja värskuse hingus.

Habe
Viimne valgus
Ja nii ta kaob see viimne valgus praktiliselt igal õhtul. Liigub mööda teed põõsaste vahele, ikka horisondi poole... ja äkki ongi läinud.

bokajretsiem
Talvevalgus
Detsember, jõulueelne aeg. Koos külma talveilmaga on tulnud ka päike. Vähemalt keskpäeval on veidi valgust. Talvevalgus on mööda maad hiiliv ja endast pikki varje jättev. Ta tuleb korraks ning enne, kui jõuad end püsti sirutada ja valguse poole pöörata, on ta juba läinud...

chrisk
Päikesejänkud
Siis kui päike hakkab loojuma, püüavad viimaseid päikesekiiri pargi kolonnid ning peegeldavad valgust põrandale, luues imelisi mustreid.

Eve Kõrts
Hommikukiired
Hommikukiired puudutavad maad. Õrnroosa udu lumise põllu kohal. Puhas avarduv valgus. Päike on avanud silmad. Õnnistab ilma. Õrnkullane läige katab hämarust. Täna on päev, mil võib minna Imedemaale! Missugune õnn- ees on terve päev! Õhtu on nii kaugel, et ei tule meeldegi.

Eelmised artiklid:

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam