•  

Kas veebruaris sulab lumi ära? (22.01.2010 13:58)

19. jaanuari õhtul
Foto: Riin Mandel

Kas veebruaris sulab lumi ära? Mille järgi saab ennustada, et peale külma ööd tuleb ka külm päev? Neile ja teistelegi küsimustele vastas Jüri Kamenik rubriigis "Küsi Jürilt".

ele, 20.01.2010 17:45
kui palju see talv kraade kõige rohkem tulla võib üldse ? :D

kristiina, 20.01.2010 23:38
1. Mille järgi saab ennustada, et tuleb külm öö?
2. Mille järgi saab ennustada ,et peale külma ööd tuleb ka külm päev?

kristiina, 20.01.2010 23:40
Kas veebruaris sulab lumi ära?

Jüri K., 21.01.2010 21:01
Aitäh küsimuste eest! Vastused järgemööda.

2) kristiina: 1. külm öö võib mitmeti kulgeda: kirjeldan kahte põhistsenaariumit.

Kui õhtuks on puudel härmatis ja päikese loojumise ajal on ida-kirdetaevas roosaka või punaka servaga ning samal ajal tuulevaikus või väga nõrk tuul, mis on harilikult kagust või lõunast, siis on loota väga külma ööd.

Selliste tunnustega õhtu näitab siiski veel seda, et madalaim temperatuur võib õhtul või südaööl ära olla, sest õhu suhteline niiskus on udu tekkeks piisavalt kõrge. Kui tekib udu (mis on kirjeldatud tunnuste järgi väga tõenäoline), siis temeperatuur enam ei lange, vaid hakkab tõusma (põhjusi on mitmeid: udu takistab jahtumist, udu näitab soojema õhumassi saabumist, vee kondenseerumisel vabaneb soojust jne).

Täpselt nii juhtus umbes nädala eest, enne suurt udu - põhjast-loodest saabus soe ja niiske õhumass, mis jahtus ja seetõttu tekkis tihe udu.

Teine tüüpstsenaarium on täpselt selline, nagu praegu võib kogeda: ilm ei ole kuigi tuulevaikne, vaid tuul on nõrk või mõõdukas, vahel ka tugev. Ilm on selge või kiudpilvedega, mingit punakat riba silmapiiril pole (võib-olla kollakas vms), härmatist pole ja temperatuur ei lange erinevalt eelmise stsenaariumiga kiiresti, vaid tasapisi, kusjuures temperatuurigraafik on jõnksuline (eelmise stsenaariumi korral on suuremate jõnksudeta joon või on jõnkse vähe ja need on eriti märgatavad). Temperatuur ei saavuta miinimumi õhtul või kesköö paiku, nagu oli eelmise stsenaariumi korral, vaid hommikul päikesetõusu ajaks (võib-olla veidi pärast või enne p.tõusu).

Esimene stsenaarium tähenda külma nõrgenemist, teine aga selle süvenemist. Miks nii?

Külm tugevneb peamiselt kahel juhul: kui tungib Eestisse väga külm õhumass, millele järgneb külma õhu advektsioon (õhu laiaulatuslik horisontaalsuunaline liikumine), kusjuures külm õhk tuleb hooga või tugevneb rõhkkondade vastasseis ja sellest märgatav tuul või teine külma tugevnemise juhtum: kui Siberi kõrgrõhkkond tugevneb (hetkel on just nii - muide, paari km kõrgusel on temperatuur nulli lähedal!) ja tugevnemise alguses on samuti rõhkkondade vastasseis olemas (isobaarid paiknevad lähestikku, õhurõhugradient on suur ehk õhk hakkab kiiresti voolama). Mõlemal juhul läheb külmemaks.

Mis toimub esimene stsenaariumi puhul? (see vaikse ja härmase õhtuga) Kirjeldatud olukord tähendab seda, et kõrgrõhkkonna kese on lähedal või otse meie kohal mis juhtub Eestis siis enamasti, kui kõrgrõhkkond on juba eemaldumas (mõnel juhul Venemaale juba läinud, kui kõrgrõhkkond saabus loodest või põhjast) ja see tähendab, et tuul pöördub ja hakkab puhuma läänest, edelast või lõunast (tuule pöördumise ajal on tuul enamasti väga nõrk või valitseb tuulevaikus), kandes või hakates kandma sooja õhku juurde või juhul, kui kõrgrõhkkond nõrgeneb/eemaldub, siis annab see võimaluse kohale tulla mõnel lohul või tsüklonil - ka soojem ilm tagajärjeks

See jutt oli üldine - püüdsin suuremad mustrid ja tähtsamad stsenaariumid välja tuua.

2. Külm päev tuleb tavaliselt teise stsenaariumi puhul - temperatuur on öö jooksul jämedas joones pidevalt, kuid tasapisi langenud (erand: kui arktiline õhumass tungib sisse, on temp. langus järsk) ja püsib nõrk või mõõdukas tuul - ilm tundub kõle jne. See tähendab enamasti seda, et külmale ööle järgneb külm päev. Kui aga öö on hästi vaikne, härmane, öösel tekib udu, siis tähendab see ikka soojemat päeva (kui pole enam jaanuar, vaid veebruar-märts, siis ka tuulevaikne ilm päeval soosib temp.tõusu, sest külma õhku pole juurde tulemas ja päike soojendab piisavalt. Dets.-jaan. on päikese mõju väiksem, sest päikesekiirgus langeb maapinnale väga väikese nurga all). Kindlasti tasub jälgida ilmakaarte-õhumasse-tuulesüsteeme.

kristiina (veebruar ja sula): ei ole kuigi tõenäoline. Kui pärast külmalainet läheb soojemaks, siis sulaks ilmselt mitte. Ja isegi kui tuleb sula (selle võimalus on väike), siis kogu lund ei jõua see siiski ära sulatada (lumi on väga paks ja tihe). Võib üsna kindel olla, et lumi püsib terve veebruari maas. Ka Marko Kaasiku ülevaade lubab sarnase (sulatu) ilma jätkumist, vt http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm

Küsi Jürilt>>>

Eelmised artiklid:

Vaata kuidas tekib jää, osta kalender ja sõida saarele (22.01.2010) Keri saare veebikaamerast on võimalik jälgida reaalajas jää tekkimist Soome lahes. Keri saare kalendri ostajd  aga toetavad sellega veebikaamera ja ilmajaama ülalpidamist ning saavad võimaluse saart külastada.

Külmatunnet süvendab tuul (21.01.2010) Tuul pärast loojangutFoto: Aivo Anton Seoses tõeliselt külma talve saabumisega on EMHI kodulehele (Ilmavaatlused - Tuulekülm) välja pandud temperatuurid, mida inimene õues tunneb ehk tuulekülm. See temperatuur on madalam kui see, mida näitab termomeeter akna taga ja mis on raadios välja kuulutatud.

Torude sulatamisel ja jääpurikate eemaldamisel tuleb ettevaatlik olla (19.01.2010) Fotod: Jüri Kamenik Külmunud veetorude lahtisulatamisel ei tohi kasutada lahtist tuld ja peab kinni pidama tuleohutuseeskirjadest. Elektri kasutamisel veetoru lahtisulatamisel küttekaabi abil peab tähelepanu pöörama elektriohutusnõuetele ning hoonete katustelt jääpurikate ja lume eemaldamisel peab järgima ohutusnõudeid ning kasutama selleks nõuetekohast varustust.

Jõgeva linn tähistab 70 aasta möödumist Eesti külmarekordi mõõtmisest (16.01.2010) Sirelid 15.01.10Foto: Vello Keppart 17. jaanuaril möödub 70 aastat Eesti külmarekordi –43,5 °C mõõtmisest Jõgeva ilmajaamas. Jõgeva käes on samuti käesoleva sajandi külmarekord (-36,7 °C) ja külmalinnas loodetakse, et jääb ka käesoleva talve rekord (-29,5 °C, mõõdetud Jõgeval 2. jaanuaril).

Tulemas on postkaardilik nädalavahetus (15.01.2010) Rene Jakobson"Külmale maale"12. jaanuar 2010. Tugeva udu päev, kuid leidus ka uduvabamaid kohti, kus päikestki näha Härmaehtes puud ja lootus selginevale taevale annavad nädalavahetusel võimaluse postkaardilikult kaunist loodust pildistada või ka lihtsalt imetleda.

Suur õhuniiskus võib tekitada maanteedel ootamatut libedust! (12.01.2010) Foto: Leili Valdmets Suur õhuniiskus võib tekitada maanteedel ootamatut libedust, hoiatab Maanteeamet.

Veekogu jääle autoga sõitmine on ülimalt ohtlik! (11.01.2010) Foto: Aivo Anton Maanteeamet hoiatab, et suvalises kohas mere või muu veekogu jääle autoga sõitmine on ülimalt ohtlik ja võib lõppeda traagiliselt. Maanteeamet ei ole sel talvel avanud ühtegi jääteed.

Ohtlikud jääpurikad tuleb eemaldada (04.01.2010) Tallinna Kesklinna Valitsus tuletab majaomanikele meelde kohustust eemaldada räästaist jalakäijatele ohtlikud jääpurikad.

Tallinnas registreeriti lumerekord (03.01.2010) Foto: frukt Täna hommikul kell 8 mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas lume paksuseks 62 cm, mis on ka jaama uueks lumerekordiks, teatab Eesti ilmateenistus.

Külm ilm ja lahtine meri on toonud rekordlume (02.01.2010) 30.12.2009-2.1.2010 on Tallinnas sadanud rekordiline kogus lund (kokku umbes 60 cm, mõnes kohas kindlasti rohkem, sest sajukogused piirkonniti väga ebaühtlased). 30. detsembriks liikus Eesti kohale väheliikuv oklusioonifront, mille ümbruses sadas palju lund, kohati oli sadu tugev. Hiljem koondus sadu Põhja-Eesti kohale, sest tekkis järveefekt, mis püsis mitu päeva – nii kaua, kui meri on lahti ning ilm väga külm.

Teed on lumised ja libedad (02.01.2010) Foto: Lea Marmor Pärastlõunal enne kella nelja sadas jätkuvalt lund Hiiu, Harju, Jõgeva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. Sajupiirkonnas asuvate maakondade põhi- ja suuremate tugimaanteede katted olid valdavalt lumised ja libedad. Harju maakonnas Kuusalus tuiskas. Lumised olid ka Saare maakonna teed ning Järva maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee. Kõikjal tehti lumetõrjet. Ülejäänud maakondade põhi- ja suurematel tugimaanteedel olid sõidujäljed peamiselt puhtad. Sõidujälgede vahel, neljarealiste maanteede teisel sõidurajal, ristmikel ning kiirusmuuteradadel esines kinnisõidetud lund, soolalumesegu ja libedust. Libe oli ka Tallinn-Narva maantee ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Harju maakonnas.

Ohutut liiklemist talvistel teedel! (01.01.2010) Maanteeinfokeskuse teatel olid pärastlõunal enne kella nelja põhi- ja suuremate tugimaanteede esimesed sõidurajad peamiselt lumevabad, kuid sõidujälgede vahel, neljarealiste maanteede teisel sõidurajal, ristmikel ning kiirusmuuteradadel oli kinnisõidetud lund, soolalumesegu ning libedust.

Head Uut Aastat! (01.01.2010) HEAD UUT AASTAT! 2010. aasta algas eriti kaunilt - paljudes kohtades sadas laia lund ja kuigi külmakraadid olid kanged, tundus ilm siiski pehme. Soovime kõikidele ilusat talve, kena kevadet, sooja suve ja kuldset sügist!

Tallinna lumi püstitab rekordeid (31.12.2009) Selle aasta viimane öö. Lumesajuga.Tallinnas Mustamäel, 31.12.09.Foto: Liina Maldre Täna hommikul mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas lume paksuseks 43 cm, mis on ka uueks detsembri rekordiks, teatab EMHI. Eelmine rekord oli 36 cm ning seegi mõõdeti 31. detsembril 1965. aastal. Tallinnas on läbi aegade kõige paksem lumikate olnud 1968. aasta 18.märtsil, mil see oli 59 cm.

Lumesadu, pinnatuisk ja piiratud nähtavus on muutnud liiklemise raskendatuks (30.12.2009) Foto: Leili Valdmets Eile Lääne-Eesti saartelt alanud ja täna kõikjal Mandri-Eestis jätkuv lumesadu, pinnatuisk ja piiratud nähtavus on muutnud liiklemise raskendatuks, teatab maanteeinfokeskus. Põhi -ja suuremad tugimaanteed on lumised, libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Väiksematel kõrvalmaanteedel võib esineda läbimatuid lõike.

Teedel püsib libeduse oht (29.12.2009) Foto: Lea Marmor Maanteeinfokeskus kutsub liiklejaid muutlikes tee -ja ilmaoludes tavapärasest ettevaatlikum olema ning arvestama talvistest tingimustest tulenevate ohtudega, sest hommikutundidel  peamiselt Lääne - ja Põhja-Eestis sadanud lumi ja vihm tõid nii mitmelgi pool miinuskraadides olevale teepinnale nn. musta jääd ja libedust. Pärastlõunal on saju levikuala järk-järgult Mandri-Eestis aga laienenud ning libeduseoht püsib.

Teedel on suur jäiteoht! (29.12.2009) Maanteeinfokeskus väljastas hoiatuse Harju maakonnas liiklejatele: Jätkuvast vihmasajust, teepinna miinuskraadidest ja suurest õhuniiskusest tulenevalt on teedel suur jäiteoht!

Jõulud tõid lumelisa kuni 33 cm (28.12.2009) Foto: Lea Marmor 25.-26.detsembril üle Eesti liikunud lumesadu tõi kõikjale lumelisa, teatab Eesti ilmateenistus. Kõige paksem oli lumevaip Tiirikojal 27.detsembri hommikul, mil lumikatte keskmiseks paksuseks mõõdeti 33 cm.

Jõulud tulevad lumised (23.12.2009) Eesti ilmateenistus koostas viimase kümne aasta jõuluaja lumikatte ülevaate. See näitab, et jõuluõhtuks on suuremas osas Eestis maa kaetud kasvõi õhukese lumekirmega. Vaid 2006. ja 2007. aastal oli olukord selles osa nutune. Samuti on saared ja läänerannik tihemini, neljal aastal kümnest, pidanud leppima "mustade jõuludega".

Teedel on suur jäiteoht! (23.12.2009) Foto: Leili Valdmets Õhutemperatuurid Lääne-Eestis on juba tõusnud plusskraadidesse, teatab maanteeinfokeskus. Päeval temperatuuride tõus jätkub. Lääne-Eestis võib sadada ka vihma. Õhu- ja teetemperatuuride suure erinevuse tõttu on teedel suur jäiteoht!

Tõusev temperatuur muudab teeolud raskeks (22.12.2009) Foto: Leili Valdmets Kuna krõbedad külmakraadid on püsinud suhteliselt pikka aega, on ka teepind sügavalt läbikülmunud, teatab Maanteeinfokeskus. Praeguse suhteliselt kiire  õhutemperatuuri tõusuga hakkab õhuniiskus teele langema, moodustades sinna jääkihi. Samal ajal kestavad lumesajud, tuisk ja varsti ka lörts raskendavad sõiduolusid veelgi. Seetõttu võib vaatamata kloriidide kasutamisele esineda paljudes kohtades libedaid lõike. Kui ilm oluliselt ei muutu, võivad ka eelolevatel päevadel teeolud olla samad.

Metsakaamera alustas uut hooaega (22.12.2009) Täna, 22. detsembril 2009, alustas Metsakaamera uut hooaega. Pildi kuvamiseks on uus objektiiv Mobotix. Metsaelanike toidulaua ja ninaesise eest hoolitsevad Ilmatsalu jahimehed. Esimestel õhtutel peavad metsaelanikud valgusega harjuma.

Suusakaardile lisandus Aravete (21.12.2009) Täna lisandusid suusaolude kaardile ka Aravete suusarajad: ilm.ee/suusarada_aravete. Suusainfot hakatakse uuendama iga päev.

Täna kell 19.47 algav kalendritalv toob valged jõulud (21.12.2009) Eesti ilmateenistuse teatel algab kalendritalv mõõdukalt külma ilmaga. Edaspidi taastub meie laiusele tavaline  edelavool, mis kannab ookeanilt soojemat õhku üle Läänemere. Sulailmad ja sajud vahelduvad kergete külmakraadidega. Teedel on libeduse oht. Jõulud on valged ja tõenäoliselt ka aastavahetus.

Oli aasta kõige külmem öö, läheb soojemaks (19.12.2009) Foto: Peep Loorits Venemaalt ulatuv kõrgrõhuala tõi läinud ööl Eestisse aasta kõige külmema õhutemperatuuri, mis mõõdeti Valgas ja selleks oli -25,2°C. Järgnevatel päevadel kõrgrõhkkonna mõju nõrgeneb ning ohjad lähevad üle madalrõhkkondadele, mis Eestisse päev-päevalt niisket ja soojemat õhku toovad.

Saabuv öö tuleb veel külmem kui tänane rekordkülm öö (18.12.2009) 18. detsembri hommik JärvamaalFoto: Maret Saareleht Täna hommikul mõõdeti Eesti ilmateenistuse andmetel Jõhvis tänavuse ja mulluse talve madalaim temperatuur, -24,4 kraadi. Eelolev öö tõotab tulla veelgi külmem, minimaalne õhutemperatuur langeb –20…-26°C-ni.

Lumemöll tõi mandrile ebatüüpilist lund (18.12.2009) Jääkristallid 15.12.09Foto: Inna Tross Ränk lumi sadas eile  Liivi lahe ümbruses ja saartel.  Seevastu mandril, eriti ida-kirde pool, sadas väga spetsiifilise struktuuriga ja tihe "lumi", mis oli väga peen. Sadanud olluse struktuur näitas, et sel polnud veel välja jõudnud kujuneda lumele tüüpilised kristallid ja võib väita, et põhimõtteliselt sadas udulund või pilvekristalle.

Siseveekogudel on jää ohtlikult õhuke (17.12.2009) 16.12.2009Foto: Aivo Anton Päästeteenistus palub kõigil olla ettevaatlik seoses siseveekogudele tekkinud õrna jääkihiga. Jääle minek on ülimalt ohtlik.

Saartel sadas maha rekordiline kogus lund (17.12.2009) EMHI lumekaartTäna hommikul mõõdeti Sõrve jaamas lume paksuseks 41 cm, mis on sealseks uueks detsembrikuu rekordiks, teatab Eesti ilmateenistus. Eelmine lumerekord pärines aastast 1980 kui lume paksuseks mõõdeti 8. detsembril 24 cm. Absoluutne maksimaalne lumekõrgus - 59 cm mõõdeti Sõrves 2. veebruaril 1987. aastal.

Piiriveekogudel on jäälemineku keeld (16.12.2009) Tänasest, 16. detsembrist kehtib Narva veehoidlal, Peipsi järvel, Pihkva järvel ja Lämmijärvel jäälemineku keeld. Miinuskraadide mõjul on piiriveekogudele tekkinud õhuke jääkiht. Haprale jääle minek on eluohtlik, teatab Piirivalveamet.

Külm püsib ja lund tuleb juurde (14.12.2009) Foto: Rene Jakobson Külma kõrgrõhkkonna serva jääb Eesti pea nädala lõpuni, mis tähendab vähemalt Ida-Eestis öösiti 20 ºC külma püsimist. Kolmapäeval Läänemerel arenev madalrõhkkond peaks veidi lund tooma Lääne- ja Lõuna-Eestisse. Nädala lõpus paistab aga Skandinaaviast üle Läänemere ägedam tsüklon itta liikuvat ja see peaks koondama enda ümber tihedamaid sajupilvi. Siis peaks jaguma lund üle terve Eesti.

Ettevaatust liikluses! (14.12.2009) Foto: Leili Valdmets Maanteeinfokeskus hoiatab: Järsult langenud temperatuurid vähendavad kloriidide mõju ning libeduse oht teedel püsib. Ettevaatlik tuleks olla viaduktidel, ristmikel ning möödasõitudel, kus kerge lendlev lumi nähtavust piirab!

Teeolud muutuvad talvisemaks (13.12.2009) Metsavaheteed olid täna päeval Virumaal lumised, kuid väiksemad maanteed libedad. Õhtul hakkas tuiskama! ilm.ee foto. Maanteeinfokeskus hoiatab: õhtu- ja öötundidel hakkab õhutemperatuur järsult langema ning võib tekkida jäite ja härmatise oht teedel!

Kas jõulud tulevad valged? (09.12.2009) Arktikast pärit karget õhku voolab Kesk-Siberisse Põhja-Venemaal tekkinud kõrgrõhkkonna serva mööda Kara merelt. Sama kõrgrõhuala on ka põhjuseks, miks nii meil Eestis kui terves Euroopas algab paari päeva pärast ilma külmenemine. Üksi ei tee muidugi midagi ära ja abiväge on loota, üllatus küll, Lääne-Euroopast. 

Tartus saab kolmapäeval kuulata loengut lumest ja lumikeskkonnast (07.12.2009) Foto: Eve Kõrts Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tartus, Tähe 4-170 Jüri Kameniku loeng laiale kuulajaskonnale. Teemaks on "Lumi ja lumikeskkond". Loengu algus kell 18.00.

Mõnel pool on poole kuu jagu sademeid juba maha tulnud (04.12.2009) Detsember 2009Foto: Taavi Nagel Eesti ilmateenistuse teatel  oli 3. detsembri hommikuks viies vaatlusjaamas maha sadanud poole kuu jagu vihma. Suurimad ööpäevased sajuhulgad mõõdeti Tartu-Tõraveres ja Viljandis vastavalt 26,3 ja 22,2 mm.

Ida-Virumaale saabus talv (03.12.2009) Foto: Maia Smirnova Kui Lõuna-Eestis sadas eile kõvasti vihma, siis Virumaal on täna ilm talve näoga.

Jäätalv võib tulla leebe (01.12.2009) Haapsalu laht novembri viimasel nädalavahetuselFoto: Aivo Anton Soome jääteenistuse prognooside kohaselt võib tänavune jäätalv tulla tavapärasest tagasihoidlikum, teatab Soome ilmateenistus FMI. Läänemere temperatuur on normist kõrgem ning isegi Botnia laht on hetkel jäävaba.

Eile võis äikest olla (30.11.2009) Pilved 28. novembrilFoto: Lea Marmor Eile kella kuue paiku õhtul registreeris ilmavaatleja Kohtla-Järvel äikest - lõi välku ja korraks ka müristas.

In memoriam Krista Odakivi (26.11.2009) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) pere avaldas täna järelehüüde noorele kolleegile Krista Odakivile (8.03.1975 – 25.11.2009), kes hukkus jõhkra kuriteo tagajärjel.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam