Ilmastik.
Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C. Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C. Õhutemperatuuri miinimum oli kuu esimeses pooles, 10.02. Jõgeval: -22,9 °C ning maksimum jäi kuu viimasele päevale (28.02) Valgas: +4,3 °C.
Hanged olid tohutud (näiteks Jõhvis ulatus lume kõrgus 78 cm-ni ning sula ei esinenud 76 päeva) ning ülessulatatud sadu registreerit 10 kuni 20 cm paljuaastasest (21 kuni 36 mm) rohkem: kõige enam Kihnus: 57 mm. Ööpäevane suurim saju hulk mõõdeti 1.02 Tiirikojal: 13 mm.
Päikest nähti kõige rohkem Pärnus (53 tundi), kõige vähem Peipsi ääres Tiirikojal (34 tundi). Nii eelmisest aastast (45 kuni 61 tundi) kui paljuaastasest keskmisest (56 kuni 65 tundi) oli seda vähem.
Pikemalt võib 2010. aasta veebruari kliima kohta lugeda siit>>>
Kust ilm tuli?
01.02.2010 Järvamaal Olgugi, et õues tuiskab- ajalehte tahaks ikka lugeda.
Foto: Maret Saareleht
Kuu alguses (1.02) tõi Ukrainast Läti kohale kerkiv madalrõhkkond Eestisse lumetuisu, kui tuuleiilid ulatusid 13-18 m/s ning ülessulatatud lume kogus jäi Tiirikojal kuu ööpäevaseks maksimumiks: 13 mm.
Lumele lisandus sentimeetreid kõige enam 2.02 hommikuks Pärnus: 17 cm, järgnes Tallinn 15 cm-ga. Kuna lõunast saabunud tsüklon levis üle Eesti põhja, siis selle järel lõunakaarde pöördunud tuul tõi meile hetkeks soojema õhu (saartele üle 0 ºC).
Kaasikualune on lumemütsakuid täis 3.02.2010
Foto: Eve Kõrts
Järgnevad päevad möödusid miinuskraadidega ning tsüklonid jäid meist veidi eemale. 6.02 paiku tugevnes Venemaal hoopis kõrgrõhuala, mis Eestile lähemale nihkus ning kagutuulega kargemat õhku tõi. Õhutemperatuur langes öisel ajal taas alla 20 °C. Järgevad kolm päeva tõi aga niiskemat ja pehmemat õhku Skandinaavia põhjaosast lõunasse liikuv madalrõhuala. 10.02 saavutas aga terves Põhja-Euroopas ülemvõimu külm ja karge kõrgrõhuala. Kuu miinimum mõõdeti Jõgeval: -22,9 °C.
Samal ajal muutusid aktiivsemaks tsüklonid Lõuna-Euroopas: madalrõhuala põhja kerkides tugevnes 12.02. kahe rõhu piiril ida- ja kirdetuul 15-18 m/s ning öösel lõuna poolt alanud lumesadu levis hommikuks üle maa. Tuisuilm kahandas miinuseid kõvasti: kui öösel oli külma veel 18 °C, siis päeval tõusis termomeetri näit -6..-3 °C-ni.
Nägemist, Kesselaid
14.02
Foto: Ilme Parik
KULDKALA VÕISTLUSE ajaks (13.-14.02) liikus sama madalrõhuala Ukraina kohale ning rauges: öösel oli külma 10 ringis, päeval mõni kraad enam. Isegi päike piilus pilve tagant.
Vastlapäeva õhtul Kesk-Eestis
Foto: Eve Kõrts
Kuu keskel (ka VASTLAPÄEVA ajal, 16.02) ulatus Eesti kohale Lõuna-Skandinaaviast kõrgrõhuhari, mis hoidis nii põhja- kui lõuna pool tegutsevad tsüklonid meist eemal. Samas oli Eesti ilm üsna udune. Paari päeva jooksul muutus aktiivseks madalrõhuala Lääne-Euroopas: meie olime endiselt kõrgrõhuala all, mis öised miinused alla 20 °C langetas. Lääne pool läks ilm siiski niiskemaks ja pehmemaks (saartel oli öösel külma 6 °C). Päeval jaotusid miinused veidi ühtlasemalt: mandril oli külma 12, saartel 5 °C.
19. veebruar
Foto: Riin Mandel
Tõsisemalt tuli läänepoolset tsüklonit võtta 18.-19.02, kui Põhjamerelt levis üle Taani ja Läänemere kirde poole süvenev madalrõhulohk, mille ees tugevnes ida- ja kirdetuul 14-18 m/s ning 19.02. oli kohal ka tihedam lumesadu. Tuisuilma süvenemises oli omajagu süüdi ka põhja pool ohje oma käes hoidev külm kõrgrõhuala. Enne (19.02) ja pärast (20.02) sadu jõudis õhutemperatuur langeda Virumaal alla -20 °C.
Katarina kai 20.02.10
Foto: Peep Loorits
Sellega asi ei piirdunud. Tuisuralli alles algas. Uus lohk ühes värske lumesajuga lähenes Eestile lõuna poolt juba järgmisel päeval. Energiat oli sel isegi rohkem ning ida- ja kirdetuule iilid tõusid 14-18, põhjarannikul kuni 21 m/s. Tuisuilm hoidis ilma Virumaal ka päeval külma -17 °C, saartel ja mandri lõunaosas oli ilm veidi pehmem: -9..-11 °C.
21.02 ilm.ee/elva veebikaamerapildi salvestus Tartu Maratoni finišipaigast kell 11.57
21.01. hommikuks, kui anti TARTU MARATONI start, oli suurem sadu juba kirde poole taandunud ning tuulgi järele andnud. Päeva peale hõrenes pilvkate veelgi ning õhutemperatuur tõusis Tartumaal -8 °C-ni.
Uus tuisk, küll tunduvalt leebem (lõunakaare tuul kuni 15 m/s), saabus Eestisse 22.02, kui väike madalrõhkkond liikus Läänemerelt üle Lääne- ja Loode-Eesti kirdesse. Selle järel hajutas hetkeks pilved järgneval ööl (23.02) kõgrõhuhari (Virumaal oli külma 19 °C). Saartele jõudsid samal ajal uued lumepilved. Tsüklon ise saabus Lääne-Eesti kohale keskpäeval ning võttis suuna Soome lahele. Seekord tõi tugevam kagutuul (14-18 m/s) lõunavoolus tunduvalt soojema õhu ning pea pool Eestit sai tunda päeval kergeid plusskraade.
EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVAHOMMIKUKS oli pilt sootuks muutunud, kuna tsükloni järel lähenes Läänemerelt Eestile kõrgrõhuala, mis pilved hajutas ja tuule vaigistas. Eesti jäi selle kõrgrõhkkonna põhjapoolsesse serva, kus hommikune paraad möödus küll kargemas õhus (-10..-12 °C), kuid läänetuulega saabus merelt niiskust juurde ning terves Põhja-Eestis jätkus kerge lumesadu.
24.02 Tallinnas
Foto: Liina Maldre
Järgneval ööl (25.02) levis kõrgrõhuala Läänemerelt üle Baltimaade itta ning Eestis ilm selgines (õhutemperatuur langes Lõuna-Eestis pea 20 külmakraadini). Pool päeva oli päikeseline, õhtu poole hakkas aga taevas lõunast läheneva madalrõhulohu ees uuesti pilve kiskuma ning õhtuks jõudis kohale uus sadu. Selle ematsüklon asus Põhjamerel ning järgnevatel päevadel nihkus see aeglaselt üle Taani ja Lõuna-Skandinaavia Põhjalahele. 26.02 oli Eestis lõunast põhja leviva madalrõhulohu piires sadu (lumi, lörts, vihm) vähe, pigem tekitas pealevoolav soojem ja niiske õhk maapinnal udu. Õhutemperatuur tõusis kõikjal plusspoolele (Lõuna-Eestis kuni +3 °C-ni).
27.02 Järvamaal
Foto: Maret Saareleht
27.02. jõudis Lääne-Eestisse sadu juba vihmana: õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt 0..+3 °C vahel. Kuu viimasel päeval (28.02) tuli edelavoolus sooja niiskust juurde: madril sadas nii lörtsi kui vihma, saartel vihma. Ühtlasi mõõdeti Valgas kuu kõige soojem õhutemperatuur: +4,3 °C.
Lumeolud.
Kuna kuu lõpus saabus sula, mis lumekatet kohati 10-20 cm kahandas, siis kuu algus ja lõpp mingit olulist numbrilist muutust ei näita. Näiteks Sõrve sääres mõõdeti lumekatte paksust kuu algul 18 cm, kuu lõpus 20 cm. Haanja kõrgustikul kerkis lumi 51 cm-lt 56 cm-le. Virumaal oli lume paksuse suurenemine kõige enam tuntav: 49 cm-lt 62 cm-le.
Parema ülevaate saab veebruari lumeolude kohta EMHI kokkuvõttest>>>
EMHI lumekaart seisuga 01.02 kell 8.00
EMHI lumekaart seisuga 01.03 kell 8.00
Jääolud.
Kui Soome lahe idaosas ehk Narva lahes oli kuu alguses õhuke 10 cm paksune jääkiht, siis kuu lõpuks oli seegi heitlike ilmade tõttu läinud.
Nii Väinamerel kui Pärnu lahes kasvas jääkiht terve kuuga maksimaalselt 5 cm: Väinamerel oli kuu alguses jääd 20-35 cm, kuu lõpus 20-40 cm, Pärnu lahel oli kuu alguses jää paksus 40-50 cm, kuu lõpus 45-55 cm.
Liivi lahel ulatus jää paksus kuu alguses 10-30 cm-ni, kuu lõpus oli seis üldjoontes sama, üksikutes kohtades oli jääd kuni 60 cm.
Kuigi õhutemperatuur püsis valdavalt miinuspoolel, oli järjest juurde tuleva lume tõttu raske jääteid teha. Lõpuks said nad kõik valmis, kuid siis saabus sula, mis jääl oleva lume veeks sulatas ja tee läbimise üliraskeks muutis.
Jääolud kuu alguses:
Jääolud kuu lõpus:
2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
