Ilmastik.
Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli 1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle.
Õhutemperatuuri miinimum (-24,6 ºC) registreeriti kuu keskel (17.03), maksimum (16,0 ºC) kuu viimasel päeval (31.03).
Kõige rohkem sademeid esines Narva-Jõesuus (73 mm), mis ületas paljuaastase keskmise maksimaalse näitaja (38 mm) peaaegu poole võrra. Ka suurim ööpäevase saju hulk mõõdeti 19.märtsil Narva-Jõesuus: 14 mm.
Päike näitas ennast Lääne-Eestis 18 tundi maksimaalsest keskmisest enam, Ida-Eestis 27 tundi minimaalsest keskmisest vähem.
Lumesadu märtsis 4.03.2010
Foto: Eve Kõrts
Ilm atmosfääris.
Kuu alguses jõudis Lääne-Euroopas kaost külvanud tormitsüklon Xynthia juba rahunenuna Lõuna-Skandinaavia kohale. Eestisse tõi see 15 m/s ulatuva kagutuulega niisket ning soojemat õhku (lörts ja vihm ning kuni +3 ºC). Järgnevatel päevadel liikus madalrõhkkond Soome kohale ning jäi seal üsna väheliikuvaks. Pöörise sabas tõi 17 m/s tugevnenud loodetuul taas miinuskraadid ning vihm ja lörts asendusid lumega.
6. märts Kakumäe
Foto: Lea Marmor
5.-6.03. levis Skandinaaviast üle Baltimaade kõrgrõhuala. Ilm läks selgeks ja vaikseks ning õhutemperatuur langes öösel alla 20 külmakraadi. Järgnevatel päevadel domineeris Eestis külm loodevool ning ühes sellega üle Eesti kagusse liikuvad niisked (lumised) madalrõhulohud ja kuivad ning udused kõrgrõhuharjad.
10. märts
Foto: Riin Mandel
Selle jada peatas 10.03. Skandinaavia põhjaosast üle Soome kagusse liikunud madalrõhkkond, mille lõunaservas tugevnev edelatuul (kuni 17 m/s) tõstis õhutemperatuuri Lääne-Eestis +5 ºC-ni. Mõne päeva pärast aga loodevool taastus ning öised miinused langesid kõrgrõhuharja all uuesti -20 ºC-st madalamale. Kulminatsioon saabus 17.03. Jõhvis, kus õhutemperatuur langes -24,6 ºC-ni (kuu miinimum).
18. märts
Foto: Rene Jakobson
Peale seda olid külmad ööd möödas, kuna juba 18.03 saabus Eestisse läänest niisket ja soojemat õhku kandev madalrõhulohk. Tuul pöördus lõunakaarde, tugevnes 17 m/s ning enne sadu tekkis mitmel pool udu. Sadu algas saartel lumetuisuna, kuid päeva jooksul läks üle lörtsiks, õhtul saartel ka vihmaks. Õhutemperatuur tõusis -1..+3 ºC-ni.
20. märts
Foto: Joosua Raave
Edaspidi tuli Norra merelt üle Skandinaavia Soome kohale liikuva madalrõhkkonna lõunaservas Eestisse juurde nii niiskust kui soojust. 19.03. mõõdeti Narva-Jõesuus sadanud lume, lörtsi ja vihma koguseks 14 mm, mis oli ühtlasi ka kuu kõige sajusem ööpäev. 21.03. näitas kõrgrõhkkonna toel ennast ka päike ning Lõuna-Eestis kerkis termomeetri näit pea +10 ºC-ni. Kevadel aga tagasilöökideta ei saa, ning juba sama päeva õhtul saabus merelt Eesti kohale madalrõhkkond, mille järel tuul põhjakaarde pöördus ning saju uuesti tahkesse faasi (lörts, lumi) viis. Ka õhutemperatuur langes miinuspoolele: 22.03 oli külma kuni 4 ºC, päeval tõi kõrgrõhuhari päikese abiga sooja kuni 3 ºC. Järgmine madalrõhulohk, mis 23.-24.03. Skandinaaviast üle Läti kagusse liikus, langetas öise õhutemperatuuri ka -10 ºC-st veidi madalmale.
27.03
Foto: Peep Loorits
Siis aga saabus järsku ja vägagi oodatult kevad. 27.03. saabus edelavoolus madalrõhulohk, mis õhu sooja lõunatuule abil 27.03. õhu üle +10 ºC küttis ning boonusena Lõuna- ja Kesk-Eestis ka äikest pakkus. (https://ilm.ee/?47152) Järgneval päeval asus lohu ematsüklon Soome kohal ning keerutas Eestisse põhja poolt hoopis külmemat õhku, nii et 28.03 õhtul sadas Põhja-Eestis taas lund. Lõuna-Eestit tahkem sadu seekord ei vallutanud, kuna tsüklon eemaldus kiirest Venemaale ning selle järel sirutus Eesti kohale kuivema õhuga kõrgrõhuhari, mis õhutemperatuuri üle +10 ºC tõstis. Kuu viimasel päeval liikus Lätist üle Eesti Soome kohale niiske ja sooja õhuga madalrõhulohk, mille järel saabuv kõrgrõhuhari päikese välja tõi ning Lõuna-Eestis õhutemperatuuri 15 ºC-st kõrgemale tõstis. Kuu maksimum mõõdeti 31.03. Võrus: +16 ºC.
Lumeolud.
Kui kuu algul kattis lumevaip tervet Eestit (20 cm-st Sõrve sääres kuni 62 cm-ni Virumaal), siis mõned päevad enne kuu lõppu (27.03) saabuv soe ja niiske õhk lõunast hakkas kiirelt lund sulatama, nii et juba 29.03. jäi mõnel pool lumelati mõõt lausa nulli. Kuu viimasel päeval saabunud täiendav soe (õhus +16 ºC) puhastas Lääne- ja Lõuna-Eesti lumest (vähemalt neis paigus, kus lund mõõdeti). Põhja- , eriti aga Kirde-Eestis ulatus lumekatte paksus aprilli alguses (5.04) 4 kuni 10, Peipsi põhjaservas 31 cm-ni.
EMHI lumekaart 1.03.2010
EMHI lumekaart 29.03.2010
EMHI lumekaart 5.04.2010
Jääolud.
Soome lahe rannikul ei saanud jääkattest juttu teha ei kuu alguses ega lõpus, samas rannikust kaugemal esines kokkusurutud jääd (ka kuu lõpus kohati 15-30 cm). Väinamerel oli kuu alguses jääkatte paksus 20- 40 cm, kuu lõpus mitmel pool 5 cm vähem. Pärnu lahel kuu alguses 45-55 cm, kuu lõpus 5-7 cm õhem.
Liivi lahel ulatus jää paksus kuu alguses 10-30 cm-ni, üksikutes kohtades oli jääd kuni 60 cm, kuu lõpus oli kokkusurutud jää paksus 15-25 cm (peamiselt Saaremaa, Kihnu ja Ruhnu ääres).
Jää lagunes kuu lõpus kiirelt ka sisevetes ning jõgede-järvede veetase tõusis kiirelt, ületades mitmel pool kriitilisi piire. Vaata>>>
Jääolud kuu alguses:
Jääolud kuu lõpus:
2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C. Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.
2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
