•  

teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010 11:28)

Autor: Tiit Kändler

Eurooplased on kõik parasjagu neandertallased

Vaieldi mis vaieldi, nüüd on asi selge. Eurooplaste soontes voolab vähemalt tilgake neandertallase verd. Nii et võib kindlalt ennustada: nii nagu mõne aja eest ilmus lagedale naisõiguslasi ja siis igasugu seksuaalvähemuste huvide eest võitlejaid ja siis loomaõiguste eest võitlejaid, nõnda on meie tänavatele oodata ka neid, kes nõuavad nüüdisinimese põlvnemise ajaloo võltsijate vastutusele võtmist. Ajalugu ei tohi ümber kirjutada, karjuvad nad ja lehvitavad … ei tea isegi, mis värvi lippe – paleontoloogid pole veel selgeks teinud, milliste lippude alla neandertallased kogunesid.

Kõige selle taga on mees, kelle soontes voolab ka veidi eesti verd – nimelt Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi geneetik Svante Pääbo ja tema töörühm. Just nemad avaldasid aprilli keskel ajakirjas Science artikli neandertallase genoomist. Selles tõestavad nad, et Homo sapiens ja Homo neanderthalis olid Vahemere piirkonnas 45 kuni 80 tuhande aasta eest sugulises vahekorras ja said ka järglasi. Mitteaafriklasest nüüdisinimese genoomis on tänu sellele või selle tõttu 1–4 protsenti neandertallastelt päritud järgnevusi.

Võrreldes möödunud aastal järjestatud neandertallase genoomi  värskelt määratud Euroopa, Aasia ja Aafrika nüüdsete asukate genoomidega, selgus, et vaid nüüdsetes Aafrika genoomides pole neandertallase järjestusi. Nii et siis ühised järglased soetati pärast seda, kui Aafrikast välja rännati.
Kui aga järglased saadi, siis polegi tegu klassikalises mõttes kahe eri liigiga, vaid Homo sapiensi alamliikidega, nagu pakub ajakirjas Nature näiteks Illinoisi osariigi ülikooli antropoloog Fred Smith.
Nii et on põhjust kukalt kratsida, ja seda sõna otseses mõttes. Sest kui avastate oma kuklal ühe kolbamuhukese, siis teadke – see on pärit neandertallaselt.
Jääb üle oodata, kuidas sellele teadmisele reageerib EL, eriti liikmesriikide need erakonnad, kes vastustavad sisserännet Aafrikast.

Eelmised artiklid:

teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.

teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.

teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.

teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika (15.01.2010) Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.

teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis  annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.

teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.

teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.

teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.

teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.

teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.

teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.

teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.

teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.

teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.

teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?

teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.

teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee.  Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.

teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.

teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.

teadus.ee: Mobiiltelefonid aeglustavad pidurdamist (05.12.2008)

teadus.ee: Sada numbrit üksildust (27.11.2008)

teadus.ee: ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD (09.11.2008)

teadus.ee: KUIDAS VIRMALISED HÄÄLITSEVAD (18.07.2008)

teadus.ee: Suvekool (12.06.2008)

teadus.ee: Jääkarud teaduses (30.04.2008)

teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUSE VÕIDUÕHTU (27.03.2008)

teadus.ee: PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA (05.03.2008)

teadus.ee: maailma teadus Eesti prügist (17.01.2008)

teadus.ee: Osalege teadusfoto võistlusel (16.01.2008)

teadus.ee: ÖÖPILVED HELGIVAD RÕNGJALT (20.12.2007)

teadus.ee: Puhtus elu ei pikenda (23.11.2007)

teadus.ee: ASPIRIIN EELISTAB MEHI (04.11.2007)

teadus.ee: Suri keelemehest papagoi (14.09.2007)

teadus.ee: Päikesekreem võib naha nahka panna (17.08.2007)

teadus.ee: Tuumamull lõhkeb Soomes (12.07.2007)

teadus.ee: etruskid võisid tulla Türgist (02.07.2007)

teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUS (17.06.2007)

teadus.ee: suvekool ja lõssilehm (06.06.2007)

teadus.ee: Hemingway kassid lahkuvad (02.05.2007)

Soe kliiima võib orkaane vaigistada (30.04.2007)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam