Kiudrünkpilved on 10 põhiliigist kõige haruldasemad (jättes välja kondensjäljed). Siin, ilm.ee keskkonnas toodud klassifikatsioonis (kihilised, konvektiivsed ja keskatmofääri pilved) võiks kiudrünkpilved paigutada ka konvektiivsete alla, sest sageli tekivad need konvektsiooni tõttu. Kuna aga kuuluvad ülemiste pilvede hulka ja nad moodustavad rüngakestest ikkagi kihi, siis paigutasin siia, kihiliste pilvede hulka.
Need on sageli peene struktuuriga (väikesed) topikesed ja rüngakesed, mis on enamasti kuidagi rühmitunud. Meenutavad väga peeneid kõrgrünkpilvi, kusjuures alati ei saagi tõmmata piiri kõrgrünkpilvede ja kiudrünkpilvede vahele. Värvuselt on valkjad või taeva värvuse tõttu sinaka varjundiga ja alati varjudeta. Kiudrünkpilved on väga tihedalt seotud kiudpilvedega, mistõttu on enamasti viimastega koos või muutuvad ise kiudpilvedeks (jäätumine!). Jaotatakse kaheks suureks alaliigiks (lainelised ja kuhilataolised) ja mitmeks vormiks (tegelikult võib leida üllatavalt suure kiudrünkpilvede mitmekesisuse >>>
Vaatamata väga madalale temperatuurile (kümneid kraade alla nulli) ei pruugi koosneda erinevalt kiudpilvedest ainult jääkristallidest, vaid kiudrünkpilved võivad koosneda ka veepiisakestest või veepiisakeste ja jääkristallide segust, seda eriti siis, kui need on tekkinud konvektsiooni tõttu. Sel juhul kalduvad veepiisakesed madala temperatuuri tõttu võrdlemisi kiiresti jäätuma ja kiudrünkpilved kipuvad olema lühiealised, sest transformeeruvad jäätumise tõttu kiudpilvedeks. Vahel asuvad kiudpilvedest pisut madalamal.
Üldiselt ei kuulu sajupilvede hulka. Kui neist hakkab langema jääkristalle (virga), siis on see märk kiudpilvedeks muutumisest.
NB! Kiudrünkpilvi võidakse segamini ajada kõrgrünkpilvedega, kui viimased on peeneelemendilised. Seetõttu on soovitatav kiudrünkpilvedeks nimetada pilvi vaid siis, kui need on selgelt seotud kiud-ja kiudkihtpilvedega või asuvad nende kõrgusel, samuti kui on näha transformatsioon kiud-või kiudkihtpilvedeks ning varjude puudumine!
Kiudrünkpilved jäätusid ja muutusid kiudpilvedeks. Topilis-tombuline kuju või struktuur on veel aimatav, kuid õhuvoolud muudavad need üha enam tüüpilste kiudpilvede sarnaseks. 22. augustil 2009. aastal Tallinna kohal.
Rahvasuus tuntakse lainelisi kiudrünkpilvi (Cc undulatus) ka makrelltaeva nime all, sest makrelli ehk skumbria selg on sarnaselt vöödiline.
Seoses lennunduse arenguga on kiudrünkpilvede hulka sarnaselt kiudpilvedega veel üks vorm lisandunud - need on kondensatsioonijälgedena tuntud Cc tractus või Cc aviaticus.
Kondensjäljed Tartu taevas (1.9.2008).
Kuigi kiudrünkpilved on tavaliselt peene struktuuriga, ei pruugi see alati nii olla. Mõnikord tekivad kõrgrünkpilvi meenutavad pilved, kuid need asuvad kiudpilvede kõrgusel, on varjudeta ja annavad sajujooni, siis on järelikult tegemist ka kiudrünkpilvedega, kuigi nende välimus pole tavapärane. Järgnevalt ongi toodud üks selline, Cc stratiformis virga 31. mail 2010 Tartu kohal. See transformeerus üpris kiiresti kiudkihtpilvedeks ja viimane tekitas halo päikese ümber. Fotol on näha virgasid ehk sajujooni - see ongi märk transformeerumisest:
Autori fotod.
Et näidata paremini pilvede omavahelisi seoseid ja üleminekuid, siis järgnevalt valik kiudrünkpilvi pilveelementide suurenemise järjekorras, kusjuures tegelikult ei saa otsustada fotode põhjal, kas näiteks teisel või kolmandal pildil on kiudrünk-või kõrgrünkpilved:
Foto: Mare Tiitso
2009.a. pilvegaleriist
Foto: Jaana Kuusk
2008. aasta pilvede pildistamise fotokonkursi üks võidutöödest
2009. aasta pilvegaleriist
Autori kasutajanimi sannu30
Foto: Kaisa Laur
2009.a. pilvegaleriist
