Eestisse jõudis 5. juuli õhtuks madalrõhuvöönd, mis tõi niiskust ja soodustas äikesepilvede arengut. Järgmise paari päeva jooksul püsis madalrõhuvöönd koos nõrga frondiga Eesti kohal. Ida poolt voolas sooja õhku juurde, lõunast lisandus niiskust. Esimesed äikesed tekkisid juba 5. juulil, peamiselt Edela-Eestis. Järgneval ööl tekkis üks rünksajupilv, mis liikus üle Lääne-Eesti, aga äikest kaasa ei toonud, vaid pakkus võrdlemisi tugevat vihma.
Värvikas päikeseloojang 5. juulil. Selle põhjuseks oli lisandunud niiskus ja tolm.
6. juuli hommikul oli äikest Soome lahel ja taevas oli täidetud mitmesuguste kõrgrünkpilvedega, need näitasid äikesevõimalust päevaks. Mõned rünksajupilved arenesid ennelõunal, kuid üldiselt oli ilm rahulik. Kiire pilvede areng algas pärastlõunal Loode-Eestis, kus sadas ka paduvihma ja oli palju äikest. Suur sajuhulk põhjustas ka äkküleujutusi. Äikese nõrgenemisel võis Tallinnas (võib-olla ka kuskil mujal) jälgida pilvelehtrit. Õhtul ja öösel koondus äike Pärnumaale ning saartele, kus sadas ka rahet. Öösel arenesid samuti mõnel pool äikesepilved.
Rünksajupilv 6. juuli öösel.
Äikesepilved 6. juulil Loode-Eestis.
Pilvelehter 6. juuli õhtupoolikul.
7. juuli oli Lääne-ja Loode-Eestis rahulik ja üldiselt päikeselise ilmaga, kuid sisemaal tekkis rohkelt hoogsajupilvi, mõnel pool oli äikest. Kesk-ja Põhja-Eestis olid pilved väga väheliikuvad, kuid ida ja kagu pool liikusid läände. Õhtul tekkis Venemaa lääneservas väga suur äikesepilv, mis liikus Eestisse ja kattis suurema osa Eesti lõunapoolsest osast. Välgud olid siiski pilvesisesed ja äikest võis hinnata võrdlemisi leebeks. Seetõttu detektorid ei näidanud pilves erilist äikest, sest sensorid registreerivad eelkõige pilv-maa välkusid, mis tekitavad madalsageduslikke raadiolaineid, kuid mitte pilvesiseseid, mis tekitavad kõrgsageduslikke raadiolaineid.
Satelliidipilt 7. juuli õhtul. Lõuna-Eestisse jõuab massiivne äikesepilv. Allikas
8. juuliks madalrõhuvöönd nõrgenes ja taandus itta, kuid niiskust oli veel väga palju, samuti polnud kõrgrõhkkond veel kohale jõudnud, mistõttu Eesti jäi piirkonda, mida nimetatakse sadulaks. See on neutraalne piirkond, st ala, mis jääb kahe madlarõhkkonna ja kahe kõrgrõhkkonna vahele. Sadulale tüüpilist ilma ei ole, vaid seal võib päev otsa olla selge ja kuiv või väga halb ilm, tuul on tavaliselt nõrk ja muutlik. Nii tekkisidki 8. juulil sisemaal kõrged äikesepilved. Esialgu olid pilved väheliikuvad, kuid hiljem hakkasid liikuma lõunasse või edelasse, viimaks ka itta. Äikest oli laialdaselt, mõnel pool sadas rahet. Ilm püsis päikeseline Loode-ja Lääne-Eestis, kus madalrõhuvööndi mõju oli väiksem ja merelt puhuva tuule tõttu konvektsioon raskendatud, sest valitses väike vertikaalne temperatuurigradient. Helsinkis sadas paduvihma ja oli äikest, uudis
Tormipilv 8. juulil Kesk-Eestis.
Põltsamaa lähedal võis jälgida mullilisi pilvi. 8. juuli
Õhtu poole tekkis äikesepilv Kirde-Eesti kohale, mille hajudes tekkisid ümberringi uued pilved. Võimalik, et põhjuseks oli hajuva äikesepilve väljavool, mis andis tõuke väiksemate pilvede tekkeks. Kuni õhtuni oli taevas väga konvektiivne, ent päikese loojudes tekkis kaugel läänes ja edelas kirkama taevaga riba. See oli kahe õhumassi piir. Järgmisel päeval oligi taevas märksa sinisem, kuid 9. juuli õhtul lisandus edelast ja läänest taas vinet, mis näitas soojema õhu sissetungi algust. Kuum õhumass jõudis Eestisse 10. juuli õhtul, selle tunnuseks oli paksema vine saabumine.
Padukas Tallinnas 11. juuli hommikul.
Autori fotod
10. juuli oli kuiv ja üldiselt selge ilm, vaid Põhja-Eestis tekkis palju rünkpilvi, mis rannikult briisi tõttu pärastlõunaks taandusid. Pärast päikeseloojangut ja öösel oli Põhja-Eesti taevas kõrgrünkpilvi, mõned neist tornikujulised. See näitas äikesevõimalust.
11. juuli hommikul oligi Soome lahel ja põhjarannikul, sealhulgas Tallinnas, äikest ja sadas hoovihma. Põhjuseks oli front, mis ühendas Madalmaade ja Koola poolsaare kohal olevaid madalrõhkkondasid. Lõunaks pilved hajusid, sest kõrgrõhkkond on siiski tugevnemas.
Järgmine arvestatav võimalus vihmaks ja äikeseks on kolmapäeval ja seda eriti sisemaal. Kuni selle ajani on enamikes kohtades temperatuur 30 kraadi lähedane või kõrgem.
Äikest on oodata ka täna (07.07.2010) 6. juuli NõmmelFoto: Lea Marmor
Täna on äikest oodata! (06.07.2010) Täna on Eesti kohal väga soe ja niiske õhk, sellest annab tunnistust vine, väga kõrge temperatuur juba hommikul ning pilved. Äikest oli eile õhtul mõnel pool Pärnumaal, täna aga olnud Soome lahel ja hetkel on Edela-Eestis samuti arenemas võimalik äikestevöönd.
Juuni viimasel päeval oli üksikutes kohtades äikest (01.07.2010) Juuni kõige soojemaks päevaks osutus viimane ehk 30. kuupäev. Mõnel pool tõusis maksimumtemperatuur üle 28 soojakraadi. Soe õhumass pääses taganeva kõrgrõhkkonna lääneservas Lääne-ja Kesk-Euroopast Soomeni, kuid samal ajal õhurõhk langes ja lisandus niiskus, mistõttu juba keskpäevaks oli taevas märksa enam rünkpilvi kui eelmisel kahel päeval.
Täna on Eestis üpris suur äikesevõimalus! (25.06.2010) Tormiendeline taevas Mäo risti lähedal 25. juulil 2009. a. Autori foto. Täiendatud!
Lööb välku, müristab ja sajab rahet (13.05.2010) Täna pealelõunal oli äike juba Tartu kohal - lõi välku, müristas ja sadas rahet, teatas Jüri Kamenik Tartust.
Homme võib järjekordselt äikest tulla (12.05.2010) NOAA mudelprognoos näitab neljapäeva õhtuks äikest pea tervele Eestile. Eesti ilmateenistuse andmetel on äikesevõimalus alates homme pärastlõunast. Ootame endiselt äikeseteateid!
Eesti kevad: reedel lörts, laupäeval suviselt soe ja äike (07.05.2010) Estofex'i mitteametlik äikeseprognoos. Ametlikud hoiatused leiab meteoalarm.ee lehekülgedelt. Reede õhtul sadas Paldiskis lörtsi, laupäeval on Lõuna-Eestis 23 soojakraadi oodata. Pole ime , et sellised temperatuurikontrastid lisaks tugevale tuulele ja vihmale ka äikest tuua võivad. Ootame äikeseteateid ja fotosid ilmaoludest!
Kas tuleb mürgel või ei tule? Ootame äikeseteateid! (06.05.2010) NOAA mudelprognoos Nädalavahetusel võime sooja ja külma võitlustandrile jääda, kas tuleb mürgel või ei tule? Ootame ilmapilte ja äikeseteateid!
Ootame teateid äikesest! (05.05.2010) NOAA mudeli äikeseprognoos laupäevaks Sooja ja külma võitlus eeloleval nädalavahetusel võib taas äikest tuua. Ootame endiselt äikeseteateid! Erilised tänud neile, kes on tänavu juba võtnud vaevaks küsimustik täita!
Ootame teateid äikesest! (27.03.2010) EMHI radaripilt kell 16.45 Põhja poole leviva külma frondiga võivad kaasneda äike ja rahe. Ka tänavusel, algaval äikesehooajal ootame teateid äikesest ja rahest.
Teata äikesest! (30.09.2009) Foto: Leili Valdmets Äike on üldiselt suurejooneline loodusnähtus ja kujutab endast ka ohtu. Nagu rahe puhulgi, teeme algust andmete kogumisega äikese kohta.
