•  

Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010 22:10)

Autor: Ele Pedassaar

Ilmastik.

Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid (vaata). Sadu jaotus juulis väga ebaühtlaselt: kui Tallinnas registreeriti sadu 147 mm, siis tavaliselt liigse vihma all kannatavas Jõhvis loeti kokku vaid 7 mm. Päikest oli juulis kõikjal keskmisest (255 kuni 302 tundi) rohkem: kõige enam loeti päikesepaistelisi tunde Jõgeval (370 tundi) ning mõnevõrra vähem Kuusikul (318 tundi). Lähemalt võib lugeda EMHI kuukokkuvõttest


Olukord atmosfääris.

4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääres
Foto: Rene Jakobson

Kuu algul liikus üle Eesti madalrõhkkonnaga seotud külm front ühes hoovihmapilvedega, mille järel kandis põhja pöörduv tuul juba soojenenud Eesti kohale jahedamat õhku. Selle tulemusena mõõdeti 4.07. Läänemerelt Eesti kohale liikuva kõrgrõhkkonna all Jõgeval kuu kõige jahedam öö: 6,1 °C. Päeval soojendas päike õhku veidi üle 25 °C.  Juba järgmisel päeval kandis aga Skandinaaviast Läänemerele leviva madalrõhulohu ja Venemaale nihkunud kõrgrõhuala vahel puhuv  mõõdukas lõunakaare tuul kiirelt sooja õhu ning kergitas õhutemperatuuri Lõuna-Eestis veidi üle 30 °C.

6. juuli Nõmmel
Foto: Lea Marmor

Järgnevalt saabus lõuna poolt juurde nii niiskust kui soojus ning Eesti jäi õige mitmeks päevaks Mustalt merelt üle Baltimaade ja Soome ulatuva madalrõhuvööndi mõjusfääri. Tallinnas mõõdeti 6.07. paukuva äikesevihmaga Eesti kuu maksimaalne sademete hulk: 57 mm (2/3 kuu normist). Edaspidi koondusid äikesevihmad enam mandri kohale, kuna Kesk-Euroopast sirutus Läänemerele kuiva õhuga kõrgrõhuhari, mis saartelt pilvi ida poole lükkama hakkas. 10.07. paiku tõusis Eestis Kesk-Euroopast Baltimaade kohale leviva kõrgrõhkkonna all õhutemperatuur juba paljudes kohtades üle 30°C. Ka öised miinimumid ei langenud enam 12 °C-st madalamale.

13. juuli Nõmme Spordikeskuses
Foto: Lea Marmor

 Paar päeva oli ilm Eestis Loode-Venemaale taanduva kõrge servas kuiv ja kuum (sooja kuni 33 °C). Kuna päevamaksimumid tõusid ka mererannikul 25 °C-st kõrgemale ning vesi soojenes kiirelt, siis ei langenud öine õhutemperatuur rannikul enam alla 20 °C. 

Tln, 15.07.2010 kl nelja paiku
Foto: Lee Nuutre

Kuu keskpaigas liikus Skandinaavia põhjatipust itta hiigelmõõtmetega madalrõhuala, mille lohk ühes külma frondiga aeglaselt üle Eesti levis ning paljudes kohtades äikesevihma ja tugevamaid tuulepuhanguid (kuni 15 m/s) põhjustas. 15.07 ujutati Tallinna südalinn poole tunni jooksul üle, kuigi Harku meteojaama, kus mõõdeti sajuhulgaks 5 mm, äikesepilv vaid riivas. Arvata on, et südalinnas tuli taevast alla mitukümmend mm vihma. Narva-Jõesuus, kus päike säras kõige kauem, mõõdeti samal päeval sooja 33,7 °C.

Audru vallas 18.07.2010
Foto: Avo Soidla

Külma frondi järel ilm selgines ning mõõdukas läänekaare tuul jahutas veidi õhku, nii et kui vahepeal oli öine miinimum 17 °C peale tõusnud, siis 17.07. langes õhutemperatuur  öösel Lääne-Eestis alla 12 °C. Päevamaksimum tõusis päikese abil siiski 25…29 °C-ni.  18.07 pakkus merelt üle Eesti itta liikuv madalrõhulohk taas vihma ja äikest (Lääne- ,Kesk- , ja Lõuna-Eestis). Seekord mõõdeti suurim sajuhulk Pärnus: 51,8 mm. Tuuleiile mõõdeti kuni 15 m/s.

Jääkaruga vaade Haapsalus 20.07.10
Foto: Peep Loorits

Lohu järel jahutas läänekaare tuul taas õhku ning 20.07. langes merelt üle Baltimaade leviva kuiva kõrgrõhkkonna all õhutemperatuur öösel kohati alla 11 °C, päeval tõusis 21..26 °C-ni. Paari päevaga nihkus kõrge kese Lääne-Venemaale ning juba 22.07. tõusis lõunavooluga saabunud kuumas õhumassis õhutemperatuur Eestis 32 °C-ni.

Äike Pärnu rannas 22.07.2008
Foto: kris4072

Järgnevalt oli Eesti tunnistajaks, mis juhtub siis, kui kohtuvad parasvöötmeline ja jahe ning troopiline ja kuum õhumass. Kahe õhumassi piiril oli vihmahooge ja äikest esialgu enam Lääne- ja Lõuna-Eestis, hilisõhtul sadas ka Põhja-Eestis. Vihmakogused küündisid 10-15, kohati 18-19 mm-ni. Võru meteojaamas, kuhu külm front ei jõudnud, mõõdeti 23.07. sooja 32,6 °C.

24. juuli
Foto: Lea Marmor

24.07. oli sellel aastal Eestis üks kontrastsemaid. Kui Lääne- ja Põhja-Eestis oli päev Poolast Läänemerele leviva ja süveneva tsükloni servas vihmane, tuuline (põhja- ja kirdetuul 15-17 m/s, õhtul mõõdeti Sõrves puhanguid 25 m/s) ning 17..19 °C-se õhutemperatuuriga, siis ida-kagu poole liikudes läks ilm silmnähtavalt Venemaalt ulatuva kõrgrõhuala toel kuivemaks ja õhusooja oli näiteks Võrus 32 °C. 25.07. saavutas troopiline õhumass ülekaalu, sadu levis saartelt merele, tuul pöördus idakaarde ja nõrgenes tasapisi. Õhutemperatuur tõusis kõikjal üle 25 °C, Jõhvis 33,5 °C-ni.

Edaspidi levis madalrõhuala piki Soome läänerannikut põhja ning selle Eesti kohale ulatuv lohk ühes külma frondiga pakkus meile esialgu rohkem äikest kui vihma. Kui maksimaalne sajuhulk ulatus veidi üle 10 mm (Paldiski 13,2 mm), siis tuuleiilid küündisid äikesepilvede all üle 20 m/s (Kundas 23, Tiirikojal 25 m/s).

27.07.2010 päeval Stroomi rannas
Foto: Koidula Kliimann

27.07. suurem sadu taandus ning enamus päevast möödus Venemaal oleva kõrge servas päikeseliselt, vaid põhjarannikul püsis idatuule poolt põhjustatud süvaveekerke tõttu udu kohati veel pool päeva.  

Audrus 28.07.2010 kell 01:24
Foto: Avo Soidla

Õhtul lähenes lõuna poolt uus madalrõhkkond ning 28.07 öö möödus Lääne-Eestis juba tugevama vihma (Pärnus sadas 27 mm) ja äikesega (tuuleiilid Lääne-Eestis 20 kuni 24 m/s). Päeval esines vihmahooge hajusalt üle Eesti ning päikeselisemas Narva-Jõesuus mõõdeti 2010. aasta kõige kuumem näitaja: 34,5 °C. 29.07 levis Lätist üle Eesti põhja järgmine külm front ning nii vihm, äike kui tuuleiilid olid üsna ägedad. Äikest registreerisid Pärnu, Vilsandi, Lääne-Nigula, Tallinna, Võru, Tartu, Väike-Maarja ja Tiirikoja meteojaamad. Tuuleiilid olid tugevaimad Ida-Eestis (veidi üle 20 m/s).

Suvekuu viimase päeva algus. Eisma rand
Foto: Eve Kõrts

30.07 eemaldus madalrõhkkond Läänemerelt Skandinaavia kohale ning Venemaal olev kõrgrõhuala tõi mõnevõrra jahenenud Eestis (päevamaksimum kuni 27 °C) päikese välja. Õhtul lähenes merelt Lääne-Eestile uus madalrõhulohk, mis kuu viimase öö sealkandis vihmaseks muutis. Päeval nihkus madalrõhulohk ühes vihmaga kiiresti ida poole ning lääne pool pilvkate hõrenes. Õhtul esines Võrus ka äikest.  Tuul pöördus lohu järel edelasse ning tugevnes läänerannikul kuni 16 m/s. 


Temperatuur veekogudes.

Sisevete soojemates jõgedes-järvedes mõõdeti  kuu alguses sooja 20..23 °C, veidi jahedamates paikades 16..19 °C, vaid Virumaal, Rannapungerja jõe vaatluskohas oli sooja veidi üle 13 °C.  
Merevees oli soojust üsna ühtlaselt 19..21 °C, põhjarannikul mõnel pool 17..18 °C. 
Kuu keskel oli veetemperatuur ilmade kiire soojenemisega tõusnud sisevetes 19..26 °C-ni, Rannapungerja jões kuni 16 °C-ni.  
Meres oli sooja 22 kuni 24 °C, põhjarannikul kohati 18 °C. Saaremaal Sõrve rannikul mõõdeti veesooja koguni 27 °C.
Kuu lõpu poole võis aga põhjarannikul tutvust teha hüdroloogias tuntud  süvaveekerke ehk upwellingu nimelise efektiga, kui pindmine soe vesi eemaldub rannikust ja selle asemele kerkib külm vesi sügavamatest kihtidest. Ühe ööpäevaga võis täheldada siis veetemperatuuri langust enam kui 10 °C. Nähtuse kutsub esile Eesti põhjarannikul idatuul.
Enne augusti saabumist oli heitlike ilmade tõttu veetemperatuur langenud ka  mujal paar kraadi. Rannapungerja jões oli sooja 14 °C, üldine vahemik oli jõgedel-järvedel 16,5..22 °C, kohati oli sooja kuni 24 °C.
Merevesi püsis põhjarannikul kohati jahe (Kundas 15 °C), valdav osa jäi 21..22 °C vahele, ülikuumas Narva-Jõesuus oli veesooja 24 °C.  

 

Eelmised artiklid:

Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.

Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.

Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.

2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli  1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle. 

2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C.  Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.

2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.

2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.

Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.

2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.

2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).

Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.

Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.

2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)

Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).

Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.

Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti  -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal  oli märts ligi 1,5 ºC soojem.  Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).   

Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.

Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam