•  

teadus.ee: üleminekuaja nätsked päevad (20.08.2010 15:00)

Autor: Tiit Kändler

Kuidas 19 aastat tagasi tegelikult oli? Püüan seda meenutada juba mõnda aega. Vahel tundub, et tuleb öelda lennartmerelikult, hõbevalgelikult: ei tea, ei mäleta. 19 aastat või 19 aastatuhandet – mis vahet seal on. Kuid aitab liialdamisest, vahe on ometi.

Tean, et 20. august 1991. oli teisipäev. Üleminekuperioodi teisipäev. Kas mäletame üldse, et poliitikud olid nimetanud selle aja üleminekuperioodiks? Mäletan, et tundsin tollal end omamoodi üleminekunähtusena, mis pole mitte just kõige parem tunne. Aga olgu.

Mitte ei mäleta, milline oli ilm, aga umbes selline nagu sama kuupäev tänavu või veidike kehvem. Mälu on kummaline asi. Mällu saab jälgi sündmustest saata, ent neid sealt ammutada mitte just iga kord. Selles mõttes on mälu nagu pank. Vahel saad sealt oma raha kätte, vahel mitte.

Kuid mälust saan ammutada, et Moskva sündmused ja riigipööre ei olnud miski naljamäng, nii nagu seda püütakse vahel kujutada. Ja saan ammutada välismälust, oma arhiivist. Kirjutasin neil päevil kaks lugu, üks ilmus Maalehes 22. augustil, teine samas 29. augustil. Olin olnud Maalehe poliitikaosakonna juhataja, istunud ja jälginud ja kirjutanud ülemnõukogu sehkendustest läbi aastate. Ja sealt just läinud tööle Rahva Hääle lisalehte Vaatleja toimetajaks, sestap siis Maaleht.

Kahelt klišeeliselt koltunud ajaleheväljalõikelt siis vaatan nüüd järele, mida ma neil üsna õudsetel päevadel nägin ja tundsin.

21. august 1991 oli kolmapäev. Siis kirjutasin nõnda.
„Kui ma seda teksti kirjutan kolmapäeval, 21. augusti hommikul, siis tundub, et seegi töö on paljus kaheldava väärtusega – nii nagu meie, nõukogude inimeste kõik muud tööd ja tegemised. Sest pole ju teada, milline on olukord siis, kui leht tellija kätte jõuab.”

Kirjeldasin seejärel, kuidas ülemnõukogu venelased saalist välja marssisid, enne kui iseseisvus välja kuulutati. Ning et püüd läbi aastate nendega sõprust luua viis vaid oluliste seaduste edasilükkamiseni, ei muule.
Kirjeldasin, kuis „Leiburi” leivaputka taha Mustamäel kogunes rammus kolmetunnine järjekord. „Inimene võis hakata leiba tahtma üleminekuperioodil ning sammuda, pätsike kaenla all, kodu poole juba riikliku iseseisvuse ajal.”

„Selgeks on saanud seegi, kui suurt ohtu kujutavad endast Lääne superdemokraatiale Balti riigid. Hunta tegevus siinmail mõisteti alles siis hukka, kui hakkas selguma, et maa koonduslaagriks muutumine ei ole õnnestunud ühe hingetõmbega.”
Jah, hirm oli nahas, ja silmad suured.
„Alla anda ei ole võimalik. Sest see lihtsalt ei ole võimalik. /…/ Ainus kindel asi on läbi kogu meie elu olnud ebakindlus. See teeb mõtlikuks, see teeb väärikaks. Annab kindluse, et kestame! Sest meid pole siiski võimalik üllatusega rabada.”
Noh, see oli juba katteta retoorika.

Pärast Moskva sündmuste lõppu sain kirjutada nõnda.
„Nüüd, kümmekond päeva pärast drakooniliste sündmuste algust Moskvas, tundub toimunu olevat toimunud mingis teises reaalsuses. /…/ See oli kui mingi nätske, aegapidi kokku tõmbuv kummist ruum, milles elasime need päevad, liigutamata oimugi, et seda kokkukoondumist kuidagiviisi peatada. Klammerduti raadiote külge, justkui jõu kaotanu õlekõrde.”

Püüdsin ka üht-teist järeldada.
„Üks on selge: Eesti asi päästeti Moskvas. Kes päästis, pole veel teada.”
„Kõigepealt tuleb järeldada, et riigipööret pole olemas. Sest kui pööre võidab, siis on see seaduslik ja õiguslik muudatus ning kui pööre kaotab, siis on see lihtsalt katse.”
„Ja viimaks tuleb järeldada ehk sedagi, et eesti mees sai küll kogemuse, ent mitte õppetunni. Ta oli kui laadast väsinud talumees, kes reel põõnates ei pannud tähelegi, kuidas hobusekronu ta üle kevadise jäälõhe koju vedas.”

Eelmised artiklid:

teadus.ee: meiski võib olla tumeainet (24.07.2010) Kosmoloogid pajatavad meile, et kui ka kõik, mida me näeme, on tõsi, siis näeme me vaid 20 protsenti tõest. Ülejäänud 80 protsenti jääb meie eest varjatuks, on tumetõsi, mis kehastub tumeaines.

teadus.ee: muusika kõrvast elektronini (11.06.2010) Ei hakka vingerdama: selle tutvustuse on kirjutanud autor ise. Kuid erinevalt paljudest teistest, ütleb siin selle kurva tõsiasja ka välja.

teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE (30.05.2010) Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal. Foto: Tiit Hunt Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.

teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010)

teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.

teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.

teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.

teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika (15.01.2010) Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.

teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis  annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.

teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.

teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.

teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.

teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.

teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.

teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.

teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.

teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.

teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.

teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?

teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.

teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee.  Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.

teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.

teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.

teadus.ee: Mobiiltelefonid aeglustavad pidurdamist (05.12.2008)

teadus.ee: Sada numbrit üksildust (27.11.2008)

teadus.ee: ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD (09.11.2008)

teadus.ee: KUIDAS VIRMALISED HÄÄLITSEVAD (18.07.2008)

teadus.ee: Suvekool (12.06.2008)

teadus.ee: Jääkarud teaduses (30.04.2008)

teadus.ee: TEADUSFOTO VÕISTLUSE VÕIDUÕHTU (27.03.2008)

teadus.ee: PARIISIS AVATI RAHVUSVAHELINE PLANEET MAA AASTA (05.03.2008)

teadus.ee: maailma teadus Eesti prügist (17.01.2008)

teadus.ee: Osalege teadusfoto võistlusel (16.01.2008)

teadus.ee: ÖÖPILVED HELGIVAD RÕNGJALT (20.12.2007)

teadus.ee: Puhtus elu ei pikenda (23.11.2007)

teadus.ee: ASPIRIIN EELISTAB MEHI (04.11.2007)

teadus.ee: Suri keelemehest papagoi (14.09.2007)

teadus.ee: Päikesekreem võib naha nahka panna (17.08.2007)

teadus.ee: Tuumamull lõhkeb Soomes (12.07.2007)

teadus.ee: etruskid võisid tulla Türgist (02.07.2007)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam