Ilmastik.
Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest (-4,6 kuni +0,3 °C) 3 kuni 4 °C madalamale. Möödunud aastal oli õhk keskmisest vaid kraadi külmem. Sadas palju (enamasti lund) ning ülessulatatud saju hulk ületas 10 kuni 50 mm ulatuses keskmisi näitajaid. Rohkem sadas Kesk-Eestis, vähem saarte läänerannikul. Päike näitas ennast Ida-Eestis keskmisest vähem 9, Lääne-Eestis 6 tundi. Lähemalt loe EMHI kuukokkuvõttest.
Olukord atmosfääris.
Peale rekordiliselt külma novembrit läks ilm detsembri alguses veidi pehmemaks, kui Euroopa lõunaosast hakkasid tsüklonid üksteise järel üle Läänemere niisket ja soojemat õhku Baltimaade suunas kandma. Kui novembris sadas lund tänu plusskraadides Soome lahele enam Eesti põhjaosas, siis nüüd sadas võrdselt kõikjal. Tuul puhus lõunast ja läänest ning puhangud ulatusid rannikul 17 m/s. Õhutemperatuur oli öösiti -13..-17, päevasel ajal -6..-14 °C, saarte rannikul öösel -1..-7, päeval 0..-3 °C.
Pilvest piiluv päike lisab värve
5.12.2010. Rohuneemes
Foto: Laidi Koppel
5.12. levis üle Eesti kõrgrõhuhari, mis hetkeks päikese välja tõi, järgnevad 3 päeva saabus meile taas niisket ja soojemat õhku edelast, nii et saartel läks sadu üle vihmaks. 7.12. mõõdeti Vilsandi saarel kuu kõige soojem päev: +3,1 °C.
Täis roosat udu sinine lumeväli, 8.12.2010 Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts
8.12. hommikuks oli kuivem kõrgrõhuhari õhu maha jahutanud ning udugi maha laotanud. Õhtu poole lähenes Kesk-Euroopast aktiivne tsüklon, millele Berliini ülikoolis oli nimeks pandud Monika.
Peterburi maantee ja Soodla tee ristmiku viadukt Kiius 09.12.2010 kell 20.02
Foto: Eero Luuk
Ägeda pöörise teekond kulges Poolast üle Baltimaade kirdesse ning 9.12. õhtul ja 10.12. öösel aeglustas tsüklon oma liikumist Lätist piki Peipsi idapiiri Karjala suunas. Lisaks tugevale lumesajule (Virumaal nähti ka äikest) ulatusid esialgu kirde- ja põhjatuule, hiljem loodetuule iilid sisemaal 12-18 m/s (Virumaal 21 m/s), rannikul 24-26 m/s ning Tallinn-Narva maantee Padaoru teelõigul jäid ligi 600 inimest 10.12. ööseks lumevangi.
Välja ei näe
Sõle tn, 10.12.10
Foto: Lee Nuutre
Õhtuks tsüklon taandus ning 11.12. öö oli rahulik. Päeval liikus Norra rannikult uus tsüklon üle Skandinaavia ning Läänemere lõunaosa kagusse. Kuigi me jäime selle kaugesse serva, sadas lund juurde ning esialgu lõuna-, hiljem idatuule puhangud küündisid 14-18 m/s. Öised külmakraadid jäid neil päevil 5 ja 8, päevased 1 ja 7 vahele, läänerannikul püsis õhk pehmem.
14. dets. Nõmme
Foto: Lea Marmor
Paar järgnevat päeva olime Skandinaavia ja Soome kohal tugevneva kõrgrõhuala ning Balkanilt Venemaale ulatuva madalrõhuala piiril, kus kirdetuul puhus sisemaal kuni 13, rannikul kuni 18 m/s. 13.12. öösel jõudis Virumaal õhk külmeneda veidi alla -17 °C ning päevalgi jäi -10 °C-st madalamaks.
16.12. liikus Norra merelt Skandinaavia kohale uus aktiivne tsüklon, kuid kaugelt põhjast, Barentsi merelt edelasse laienev kõrgrõhuala surus 17.12. ägeda pöörise Põhjamerele. Eestis andis tsükloni lähedusest tunda saartel 20 m/s tugevnenud lõunatuul, mis tõstis õhutemperatuuri rannikul üle +1 °C.
18.12.2010
Foto: Peep Loorits
18.12. lähenes uus madalrõhkkond kagu poolt. Valgevene kohal oleva tsükloni sajupilved levisid Kagu-Eestist Lääne-Eestisse. Ida- ja kirdetuule iilid tõusid 17, põhjarannikul 20-24 m/s. Järgnevatel päevadel madalrõhkkonna jõud rauges ning nii sadu kui tuult jäi vähemaks.
Päike metsas 22.12
Foto: Leili Valdmets
22.12. sirutus Venemaalt meieni kõrgrõhuhari ning ilm jäi päris vaikseks.
Valgamaa 23.12.2010
Foto: Kalmer Lehepuu
23.12. öösel langes õhutemperatuur Pärnus veidi alla -20 °C. Päeval andis uus võimas madalrõhuala (nimeks Scarlett) märku, et toob meile jõuludeks tuisuilma. Prantsusmaalt aeglaselt ida-kirde suunas levinud pööris hõlmas esialgu (23.12) kogu Euroopa lõunapoolse osa ning transportis Atlandilt pärit soojemat niiskust vähehaaval kirdesse.
Tuisk Lääne-Virumaal 24.12.2010
ilm.ee foto
24.12. jõudis tihedam sadu Lõuna-Eestisse ning levis edasi põhja suunas. Ida- ja kirdetuul tugevnes 12-14, rannikul 15-19, õhtuks puhanguti 21 m/s ning tuisk oli seega garanteeritud.
Tuisk 25.12.2010
Foto: Peep Loorits
25.12. levis Poola kohal arenenud osatsükloni kese üle Valgevene edasi itta ning selle põhjaservas püsis Eesti ilm tuisune (põhjarannikul ulatus kirdetuul 19, iiliti 22-25 m/s). Eesti lõunapoolses osas oli ilm rahulikum, kuid probleemiks sai soojema õhu saabudes jäine vihm (maapinna lähedal oli endiselt külma 7..8 °C). 25.12. mõõdeti kuu kõige suurem ööpäevane (ülessulatatud) sajuhulk Tartu-Tõravere meteojaamas: 27 mm. Peale jõule oli Eesti kohal nõrk madalrõhuala, mille all esines nii selgimisi kui kerget lumesadu.
Kodulinn Tallinn 29.12.10
Foto: Lee Nuutre
29.12. tõi uus Musta mere äärest Valgevene kohale liikunud tsüklon Eestisse saju, mis kagust loodesse levis. 30.12. püsis sama sajuala Lääne-Eesti kohal ning õhtul saabus loode poolt täiendavat niiskust.
Aasta viimase päeva algus, 31.12.2010 Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts
31.12. levis sajuala Lääne-Eestist ida poole. Enne sadu langes õhutemperatuur hetkeks selginenud Ida-Eestis mõnel pool alla -20 °C. Kuu miinimum mõõdeti südaöö paiku Jõhvi meteojaamas: -21,6 °C. Päeval taandus sadu enam kagu suunas. Kui Virumaal oli külma 11 °C, siis saarte läänerannikul tõusis õhutemperatuur lääne- ja edelatuule toel 0 °C-ni.
Lumeolud.
EMHI lumekaart seisuga 31.12.2010 kell 8:00
Detsembri alguses kattis valge vaip tervet Eestit: kõige kontrastsem oli Saaremaa, kus lumekatte paksus ulatus 1 cm-st Sõrve sääre tipust kuni 38 cm-ni Saaremaa idaosas. Eesti lääne- ja lõunaservas oli lund 10 kuni 15 cm, Kesk- ja Põhja-Eestis 20 kuni 35 cm, Liivi lahe saartel oli lund 4 kuni 5 cm. Lumetorm Monika tõi Kesk- ja Ida-Eestisse detsembrikuu rekordeid.
Lumetuisk Scarlett silus lumikatte ebavõrdset jaotust üle Eesti.
Kuu lõpus, 31.12. mõõdeti kõige kõrgemad hanged Kuusikul: 75 cm.
Detsembrilume maksimaalsest mõõdetud kõrgusest jäi puudu veel 10 cm.
Jääolud.
Kuu alguseks oli meie sisevetele tekkinud õhuke jääkiht, ka Peipsi järvel tuul enam lainet ei tõstnud. Soome lahe rannikul esines jää algliike, Väinameri oli jää algliikidega kaetud üleni, Pärnu lahel oli kinnisjää paksuseks 5 kuni 10 cm, ranna lähedal isegi 20 cm ning jäämurdja Eva alustas tööd.
Kuu lõpus oli põhjaranniku idaosas jääkate endiselt hõre, Tallinna lähedal Muuga lahes oli jää 10 kuni 13 cm paks. Väinamerel ulatus jää paksus 15 kuni 25 cm-ni, Pärnu lahes 30-35 cm-ni. Liivi lahe keskosa oli jäävaba, Eesti ja Läti vahelises Irbe väinas ulatus jää paksus 10 kuni 2 cm-ni.
2010. aasta november tõi nii sooja-, külma- kui lumerekordeid (09.12.2010)
Oktoober 2010: ilma poolest rikkalik nagu alati (06.11.2010) 03.10.2010 Pääsküla matkarajalFoto: Jüri Talts
September 2010: normist veidi soojem ning saartel vihmane (07.10.2010) Loojang 1.09.2010 StroomisFoto: Mariliizu84 Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm).
August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson
Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.
Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.
Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.
Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.
2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli 1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle.
2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C. Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.
2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.
2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.
Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.
2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.
2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).
Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.
Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.
2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)
Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).
Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.
Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal oli märts ligi 1,5 ºC soojem. Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).
Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.
Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.
