•  

Pagi- ehk ebapüsivuse joon (21.01.2013 13:17)

Autor: Jüri Kamenik

Õpikutes on ikka juttu sellest, et rünksajupilved kujunevad külmal frondil, misjärel ilm selgineb. Vahel lisatakse, et sekundaarsete frontide tõttu külma frondi tagalas võivad tekkida samuti rünksajupilved. Kõik see on õige, kuid tähelepanekud näitavad, et mõnikord tekivad äikesepilved frondi ees, nn pagi- ehk ebapüsivuse joonena. Niisugused äikesepilved kujunevad mõnikümmend kuni mõnisada kilomeetrit enne külma fronti ning on tihti väga intensiivsed, ja nagu nimetuski ütleb - sageli kaasneb pagi. Väga hästi oli selline olukord Eestis välja kujunenud 26. augustil 2005. a.-l. Siis liikus üle Eesti läänest itta äikestega meridionaalne frontaaltsoon, millest idas oli soe, aga lääne pool jahe õhumass, vt ilmakaarti. See pagijoon põhjustas ka kahjustusi.
Huvitav juhtum oli 27. märtsil 2010. aastal, kui Eestisse jõudis lõuna poolt sooja ja niisket õhku, mistõttu temperatuur tõusis pärastlõunaks kuni 13 kraadini. Õhtupoolikul arenesid ja liikusid edelast rünksajupilved põhja ja kirde suunas. Paljudes kohtades oli äikest ja sadas rahet või jääkruupe.
Seda võis pidada ebapüsivuse jooneks. Märkuseks, et definitsiooni järgi küll peaks pagi- ehk ebapüsivuse joonel olema pagituuli, kuid antud juhul neid ei registreeritud, kuna varakevadise aja tõttu ei jätkunud võimsateks äikesetormideks piisavalt soojust. Niisiis on seos olemuslik ja õigem kasutada sellistel juhtudel mõistet ebapüsivuse joon.

Satelliidipilt 27. märtsi 2010. a. kohta. Kell on kohalikus ajas. Üle Eesti on liikumas ebapüsivuse joon, millel on hästi näha mügaraid - need on rünksajupilvede kobarad.
Allikas: Sat24.com

27. märtsi Euroopa ilmakaart. Näha on klassikaline situatsioon ebapüsivuse joone kujunemiseks - edelast läheneb külm front, kuid selle ees on väga soe ja niiske õhk. Sobivaim kombinatsioon ebastabiilsusest (soojus, niiskus, kihistus) ja õhu üleslükkest, kuhu see joon tekib, on külma frondi ees tsükloni soojas sektoris.
Allikas: Fmi.fi

squall line
A line of sudden, sometimes violent thunderstorms that develop on the leading edge of a cold front. Squall lines can form up to 80 to 240 km (50 to 149 mi) in front of an advancing cold front and can be more than 160 km (99 mi) long. The thunderstorms of a squall line can produce severe weather conditions, such as hail and rain accompanied by winds of over 96 km (60 mi) per hour; they are also associated with tornadoes, especially in spring and early summer.

Eelmised artiklid:

Antitsüklonite tekkimine ja areng (27.01.2013)

Parasvöötme tsükloni tekkimine ja elukäik (30.10.2013) Tegemist on erialase teabega. Siin on selgitatud väga üldiselt ühest Eesti ilmastiku oluliselt kujundajast - tsüklonist, selle tekkimisest, elukäigust ja ilmast, mida see kaasa võib tuua. See ülevaade on koostatud selleks, et ka veebis oleks leitav eestikeelset materjali selle temaatika kohta. Teksti koostamisel pole kasutatud ühtegi konkreetset allikat, jooniste allikad on lingitud allajoonitud sõnadega. Joonisel on kujutatud tsükloni ja antitsükloni seos troposfääri ülaosa harja ja lohuga. Joonis: P.Posti konspekt

Baarilised süsteemid (24.10.2013) Ilmateadetes räägitakse tihti tsüklonitest ja kõrgrõhkkondadest ning nende mõjust ilmale. Mis need sellised on, kuidas neid saab kindlaks teha jne, sellest tulebki juttu.

Õhuosake (22.09.2013)

Aeroloogia (22.09.2013)

Rossby laine (15.06.2013) Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.

Vulkaaniline tuhk tekitab Bishopi rõngaid (21.04.2013) Väga hea foto Bishopi rõngast. Autor Peter-Paul Hattinga Verschure Vulkaani atmosfääri paisatud tuha tõttu võib tekkida spetsiifiline optiline nähtus – see on Bishopi rõngas. Selle tekkeks on vaja võrdlemisi suurt aerosooli (suitsu või vulkaanilise tuha)  kontsentratsiooni.

Aerosool (22.02.2013)

Kagutsüklonid (11.02.2013)

Kas on peale külma talve loota sooja suve? Õhuvoolud ja tsirkulatsioon (10.02.2013) Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

Lõunatsüklon (09.02.2013) Lõunatsüklon on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise õhumassiga.

Tuulekülm - tajutav temperatuur (27.01.2013) Foto: Annely Ahse Tuulekülm ehk tajutav temperatuur on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Tajutava temperatuuri reaalajas leiab  ilm.ee linnade leheküljelt klõpsates klahvile "rohkem andmeid".Tuulekülm on kraadides välja pandud Eesti ilmateenistuse EMHI kodulehe ilmavaatluste kaardile (Ilmavaatlused - Tuulekülm)

Gradienttuul ja geostroofiline tuul (07.01.2013) Foto: Kristina:) Atmosfääris on õhk pidevas liikumises, mida põhjustab kaks jõudu -  õhurõhu gradientjõud (lihtsamalt öeldes õhurõhuerinevused) ja gravitatsioon (Maal raskusjõud). Kui õhk on juba liikuma hakanud, siis mõjub liikuvale õhuhulgale pidevalt Coriolisi jõud, raskuskiirendus, sisehõõre ning ülemiste õhukihtidega seotud mõjud. Pidevalt kujuneb välja dünaamiline tasakaal nende jõudude vahel.

Coriolisi jõud (21.12.2013) Pilt: gravitationalpropulsion.com Coriolisi efekt on näiline jõud, mis tekib pöörlevas (mitteinertsiaalses) taustsüsteemis ja kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale. Ka Maal mõjub Coriolisi jõud, sest maakera pöörleb. Coriolisi jõud kallutab liikuvaid objekte põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on suurim poolusel ning puudub ekvaatoril.

Halonähted (01.12.2013)

Positiivne välk (07.07.2013)

Pilveelement (07.07.2013)

Pagi (07.07.2013)

Altocumulus castellanus (07.07.2013)

Uduvikerkaar (20.06.2013)

Antisolaarne punkt (20.06.2013)

Mesosfäär (20.06.2013)

Helkivad ööpilved (25.06.2013)

Optikanähtused (20.06.2013)

Ilmaennustamine (12.06.2013)

Väljavaade (12.06.2013)

Meteoroloogia (12.06.2013)

Äikese- ja konvektsiooniindeksid, äikese liikumine (26.05.2013)

Rahe (13.05.2013)

Sissevool (12.05.2013)

Ci vertebratus, sulgpilved (24.04.2013)

Ci uncinus, kassiküüned (24.04.2013)

Kelvin-Helmholtz (16.04.2013)

Külm front (16.04.2013)

Virga (16.04.2013)

La Niña (09.04.2013)

El Niño (09.04.2013)

Õhumassid (25.03.2013)

Atmosfäär (25.03.2013)

Jugavool (25.03.2013)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam