•  

Märts 2011 püsis üsna talvine ning lumikate saavutas Ida-Eestis maksimumi (12.04.2011 12:40)

Autor: Ele Pedassaar

Ilmastik.

Uute keskmiste (-0,2 kuni -2,4 °C)  järgi oli õhutemperatuur normilähedane (-0,2 kuni -2,8° C), varasemast (-1,0 kuni -3,2 °C) veidi kõrgem.  
Sadu registreeriti uuest normist (25 kuni 42 mm) kuni 15 mm vähem, vanast kuni 10 mm vähem.
Päike paistis selle võrra uuest keskmisest (117 kuni 129 mm) Lääne-Eestis 26 tundi rohkem (231 tundi), Eesti idaservas vaid 2 tundi enam (143 tundi). Lähemalt loe EMHI kodulehelt.

Olukord atmosfääris.

Hommikutaevas
4.03.2011, Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts

Kuu alguses oli Eesti kohal Briti saartelt Venemaani ulatuv kõrgrõhuvöönd, mille all oli 1. märtsi öösel külma 8..18, päeval 2..6 °C. Edaspidi surusid üle Põhjalaiuste liikuvad madalrõhkkonnad kõrge lõuna poole ning kandsid meile Põhja-Atlandi niisket ja veidi pehmemat õhku. Kui 1.märtsi päeval sadas Põhja- ja Ida-Eestis kerget lund, siis järgnevatel päevadel sadas mõnel pool ka niiskemat lörtsi. 3.märtsi öösel õhutemperatuur enam alla -10 °C ei langenud ning päeval tõusis läänes ka plusspoolele. 4. märtsil liikus üle Eesti madalrõhulohuga tihedam lume- ja lörtsisadu. Edelatuul tugevnes õhtuks 19, saartel 21 m/s. Õhutemperatuur tõusis -1..+4 °C-ni.

Loojang Tartus 05.03.2011. Ilusale loojangule järgnes paari tunni pärast väga tugev 5 min. kestev äkktuisk, peale mida oli tähistaevas jälle täiesti selge.
Foto: Ivo Aksli

5. märtsil asus äge tsüklon Venemaal ning selle tagalas tõi kuni 20 m/s ulatuv loode- ja põhjatuul uuesti külma õhku ja muutis saju kindlalt lumeks.

Valus-valge märtsihommik
7.03.2011, Kesk-Eesti
Foto: Eve Kõrts

7. märtsi öösel mõõdeti Eesti kohal tugevnenud kõrgrõhuharjas Jõgeval kuu kõige külmem õhutemperatuur: -20,4 °C, päeval tõusis päikese kergelt plusspoolele. 8.märtsiks, naiste- ja vastlapäevaks oli Skandinaavia põhjatipu kohale liikunud tsükloni lõunaservas õhk soojenenud sedavõrd, et öine miinimum langes -8 °C-ni, päeval oli sooja 4 °C. 

Nii tuiskas 09.03.11 Raplamaal
Foto: Kersti Kaiv

Edaspidi (9.-11.03) jäi Eesti läänetsüklonite teele ning ilm oli sajune ja tuuline. Sadas nii lund, lörtsi kui vihma ja lõunakaare tuul tugevnes sisemaal 12-16, rannikul 20-24 m/s. Õhutemperatuur oli öösel 0 °C lähedal, päeval plusspoolel. 

11.03.11 Tallinnas Laagna teel päikeseloojangu ajal
Foto: Evelin Nummert

11. märtsil mõõdeti Ristnas ülessulatatud saju hulgaks 11 mm, mis oli ka kuu maksimaalseks koguseks.

Kevade tulek
Pildistatud 12.03 Valgehobusemäel
Foto: Signe Nõmmik

12. märtsil tugevnes korraks lõunast ulatuva kõrgrõhkkonna mõju: sadu ja tuult jäi vähemaks ning öösel oli külma kuni 6 °C, päeval selle eest samaväärselt sooja (kuni 6 C).  13. märtsil kerkis läänepoolse madala- ja idapoolse kõrge serva mööda Eestisse täiendavat sooja. Öö oli miinustes ja mitmel pool arenes udu, päeval oli sooja ligi 9 °C.

Meri on endiselt jääs
Lahtist vett näeb laevateel ja suuremates sadamates.14.03
Foto: Leili Valdmets

Järgneval päeval, 14. märtsil mõõdeti Kuusikul kuu maksimumtemperatuur: +9,9 °C. 

16.03.2011 Nõmme ...tehakse suusarada ja suusatamine käis täie hooga
Foto: Koidula Kliimann

Kuu keskel (15.-17.03) saabus taas külmem periood, kuna Skandinaaviast üle Soome kagusse liikuva tsükloni järel pöördus tuul põhja. Tsükloni järel arenes külmas õhumassis Põhja-Euroopa kohal kõrgrõhuala, mille all langes õhutemperatuur -13 °C-ni. Päevamaksimumid tõusid -2..+5 °C-ni.

Krüüslilennutee
18.märts 2011. Pakri poolsaar
Foto. Rene Jakobson

18. märtsil pressis läänepoolne ulatuslik madalrõhuala ennast Läänemerele ning selle ees tugevnes Eestis kagutuul 13, rannikul 17 m/s.

Lumesajus
19.03.2011 Tallinnas
Foto: Maret Karu

19. märtsil jõudis kohale ka sadu (lumi, lörts, kohati vihm), mis liikus itta väga vaevaliselt ja lisas lumikattele mõne sentimeetri. Pool päeva päikest näinud Ida-Eestis oli sooja 6 °C, pilves ja sajuses Lääne-Eestis jäi õhutemperatuur 0 °C lähedale.

Põõsas
Pildistatud 20.03.2011
Foto: Peep Loorits

Järgeval päeval (20.03) nihkus sadu Eesti idaserva, läänes hajutas pilvi merelt lähenev kõrgrõhuhari. Öösel oli külma kuni 5, päeval mõni kraad sooja.

Kevade algus 2011
Kes nautis mahedat talveilma, kes kirus uduvihma ja libedaid teid. 21.märts Nõmme
Foto: Lea Marmor

Kalendrikevade algus (21.03) tõi külma öö (kuni -12 °C), päeval jõudis Eesti kohale Põhja-Skandinaaviast itta liikuva tsükloniga seotud lohk ühes lume- ja lörtsisajuga. Lõunatuul tugevnes  12-16 m/s ning õhutemperatuur tõusis 0..+3 °C-ni. Järgnev päev näitas lõunapoolse kõrgrõhuala toel korraks sooja üle 9 °C, kuid 23.03, kui tsüklon nihkus Põhja-Venemaale, pöördus tuul loodesse, tugevnes 19-21 m/s ning tõi jälle külmema õhu ja seega õhtuks ka külma saju.

24.03.2011 Mustamäe ...sadu oli nii tihe, et üle tänava ei olnud midagi näha.
Foto: Koidula Kliimann

24. märtsiks tõusid tuuleiilid üle terve Eesti 20-26 m/s ning vaheldumisi selgimistega esines tugevaid lumehooge. Õhutemperatuur pendeldas 0 °C lähedal.

Tuiskab
Simuna.25.05.2011
Foto: Janek Pärn

25. märtsi öösel tõusis loodetuul põhjarannikul lühiajaliselt isegi 29 m/s, öösel oli külma kuni 8 °C ning päevgi jäi kergelt miinusesse.

26.03 Soorinna küla
Foto: Ilme Parik

26.-27. märtsil hakkas Venemaa põhjaosa kohal olev tsüklon täituma: lumehooge jäi vähemaks ning tuult järk-järgult nõrgemaks, kuid värskelt sadanud lume tõttu esines mitmel pool pinnatuisku ja teeolud olid seega rasked. Öösel oli külma jälle alla 10 °C, päev valdavalt plusspoolel.  

Tubala, Hiiumaal 28.03.2011. Sõitsin selle katkematu pilvevalli alt läbi. Läbisin 15 km, enne kui avanes piisavalt lage koht pildi tegemiseks. Pilve algust ega lõppu ei olnud näha.
Foto: Ivo Aksli

28. märtsil liikus aktiivne tsüklon üle Lõuna-Soome itta. Selle vahetus läheduses oli Eestis ilm lume- ja lörtsisajuga ning tuisune (tuuleiilid kuni 20 m/s). Päeval registreeriti Võrus isegi äikest. Lääne-Eestist alates aga ilm selgines. Öösel oli külma kuni 4, päeval sooja kuni 3 °C. 

29.03.2011 kell.07.33 suur pilv läheneb, justkui kunstniku pintsli alt tulnud.
Foto: Ülle Mürksepp

29. märtsi öösel oli kõrgrõhuharja all külma kuni 12 °C,  päeval lähenes Rootsist uus aktiivne tsüklon, mille sadu muutis õhtuse jalgpallikohtumise Eesti ja Serbia vahel üsna lumiseks. Päevane õhutemperatuur jõudis tõusta +1..+5 °C-ni.

31.03.2011. Viimsis. Märtsi viimase päeva hommik üllatas kauni härmatisega
Foto: Laidi Koppel

31. märtsi öösel liikus tsüklon ühes lume- ja lörtsisajuga üle Põhja-Eesti itta. Külma oli 1..4 °C. Päeval tõi kõrgrõhuala päikese välja ning vaatamata tugevamale loodetuulele (14-17 m/s) tõusis õhutemperatuur -2..+3 °C-ni. 31. märtsil tekkis selge ja vaikse ilmaga mitmel pool udu ning õhutemperatuur langes alla -10 °C (Jõgeval kuni -16 °C).  Päeval murdis päike udust läbi ja tõi sooja 2..6 °C.  

Lumeolud.

Kuu alguses oli lund Saaremaa läänerannikul 2 cm, ida pool 57 cm. Hiiumaal läänes 16 cm, idas 41 cm. Mandri lääneosas oli lumikatte paksuseks 30 cm, ida- ja põhja pool 40 kuni 70 cm, Virumaal ka üle 70 cm.  

Lumikate kuu alguses

Kuu keskel oli Saaremaa läänerannikul lund 1 kuni 3 cm, idaosas kuni 45 cm. Hiiumaa läänservas oli lund 12, idaservas 36 cm. Mandri lääne- ja lõunaosas oli lumikatte paksus 25 kuni 40 cm, Otepää kõrgustikul kuni 55 cm. Kesk- ja Ida-Eestis ulatusid kõrgemad hanged 60 kuni 80 cm-ni.

Lumikatte maksimum kalendrikevade alguses

Kuu lõpus saarte läänerannikul enam lund polnud, idaosas ulatus lumikate 23 kuni 26 cm-ni. Mandri lääne- ja looderannikul oli lund 8 kuni 10 cm, Eesti lõunapoolses osas 14 kuni 37 cm, Raplamaal ja Virumaal oli lund veel 40 cm ringis, Jõhvis veel poole meetri jagu.

Lumi sulas kuu lõpus eriti saarte piirkonnas

Jääolud.

Kuu alguses ulatus jääkihi paksus põhjarannikul 25-40 cm-ni, Muuga lahes isegi 50 cm-ni. Naissaarest Ristnani oli aga tekkinud lahvandus, mida kattis väga õhuke jää. Väinamere jää ulatus endiselt 35 cm-ni, Pärnu lahes aga 50-70 cm-ni. Lääne pool kahanes jää 20 cm-ni, Irbe väinas oli jääd 10-30 cm.
Avatud oli 6 jääteed. Põhjaranniku sadamates töötasid jäämurdjad Tarmo ja Zeus, Pärnu lahes Eva (Eva tervis ütles küll kuu lõpus üles) ja Gastor.

Jääfoto kuu alguses

Kalendrikevade alguses (21.03) oli Soome lahes vaba vee lahvandus Prangli saarest lahe lääneosani 6 kuni 12 km. Narva lahes oli 25 kuni 40 cm paksune jää, lääne pool juba õhem ning Tallinna lahes avavesi. Väinamerel oli 20-35 cm, Pärnu lahel 50-70 cm paksune jää. Edasi lääne poole oli 30-50 cm paksune rüsistunud jää. Liivi lahe lõunaosas oli  vaba veel lahvandus, Irbe väinas 10-30 cm paksune rüsistunud jää. Kõik 4 jäämurdjat töötasid, liiklemine jääteedel oli mõnel päeval juba piiratud.

Jääfoto kalendrikevade alguses
 
Järgnevatel päevadel tekitas aga tugev tuul jääkaane alla lainetuse ning hakkas seda lõhkuma. Kuu lõpus olid jääteed hävinud, kuid jäämurdjad veel töötasid. Piki Soome lahte ulatus lahvandus juba Kundani (laius 6 kuni 16 km). Narva lahe jää oli 25 kuni 40 cm paks, lääne pool juba hõredam. Väinamerel oli 20 kuni 35 cm paksune jää, Pärnu lahes 50 kuni 70 cm. Edasi lääne poole ulatus rüsistunud jää paksus 30 kuni 50 cm-ni. Liivi lahe lääneosas oli juba 25 kuni 50 km laiune avavee lahvandus.

Jääfoto kuu lõpus

Eelmised artiklid:

Veebruar 2011: väga heitlik ja ettearvamatu (15.03.2011) Foto: Evelin Nummert Kuu keskmine õhutemperatuur (-6,5..-12,2 °C) jäi 4..6 °C normist madalamale, vanade normide jägi 3..5 °C normist madalamale. Sadu oli kokkuvõttes vähe, kõige enam sadas Narva-Jõesuus: 34 mm, kõige vähem Sõrves: 16 mm. Norm oleks olnud 23 kuni 42 m. Sõltuvalt vähesest sajust oli selle eest päikest rohkem 50 kuni 90 tunni jagu: Sõrves 152 tundi, Jõgeval 122 tundi.

Jaanuar 2011: uute keskmiste järgi normis, vanade järgi soojem (13.02.2011) Foto: Marre Karu Nii maailmas kui Eesti võeti kasutusele uued kliimanormid ning faktilisi andmeid võrreldakse nüüdsest ajavahemikuga 1971-2000 (varasem ajavahemik oli 1961-1990).

2010. aasta detsembris tegid ilma tsüklonid Monika ja Scarlett (10.01.2011) Õhutemperatuur jäi paljuaastasest keskmisest (-4,6 kuni +0,3 °C) 3 kuni 4 °C madalamale. Möödunud aastal oli õhk keskmisest vaid kraadi külmem. Sadas palju (enamasti lund) ning ülessulatatud saju hulk ületas 10 kuni 50 mm ulatuses keskmisi näitajaid. Rohkem sadas Kesk-Eestis, vähem saarte läänerannikul. Päike näitas ennast Ida-Eestis keskmisest vähem 9, Lääne-Eestis 6 tundi.

2010. aasta november tõi nii sooja-, külma- kui lumerekordeid (09.12.2010)

Oktoober 2010: ilma poolest rikkalik nagu alati (06.11.2010) 03.10.2010 Pääsküla matkarajalFoto: Jüri Talts

September 2010: normist veidi soojem ning saartel vihmane (07.10.2010) Loojang 1.09.2010 StroomisFoto: Mariliizu84 Õhutemperatuur tõusis paljuaastasest keskmisest (9,9 kuni 12,7 °C) pisut kõrgemale (10,7 kuni 13,1 °C). Vihma sadas kõige enam Lääne-Eesti saartel. Kui Ruhnus mõõdeti kuu jooksul sajuhulgaks 125 mm, siis ida pool, Kundas vaid 47 mm (norm on 64 kuni 86 mm).

August 2010: nii tuline kui vesine (11.09.2010) 1. august 2010. Mukri rabaFoto: Rene Jakobson

Juuli 2010. Viimase poole sajandi kõige soojem juuli Eestis (06.08.2010) 4.juuli 2010 kell 05:40. Hommik Kakerdi järve ääresFoto: Rene Jakobson Juuli keskmine temperatuur Eestis oli piirkonniti 20,6…23,4 °C, mis ületas keskmised numbrid 5…6 °C võrra. Eesti üldine keskmine, 21,8 °C oli lausa viimase poole sajandi kõige soojem juulikuu näitaja ning Virtsus, Vilsandil, Narva-Jõesuus ja Jõhvis mõõdeti õhutemperatuuri absoluutseid rekordeid.

Tagasivaade juunikuu ilmale sõnas ja pildis (13.07.2010) 1. juuni 2010Foto: Halis Kiisa Jaanikuusse mahtus üks tõsisem tormiilm, jaaniöö traditsioonilise vihmaga Kagu-Eestis.

Maikuu oli pikaajalisest keskmisest lausa paar kraadi soojem (16.06.2010) Äike 22.05.10 Raplamaal kell 18.01-19.45Foto: Kersti Kaiv Õhutemperatuur (8,6..13,2 °C) oli eelmise aastaga (9,3..11,8 °C) võrreldes kraadi soojem, pikaajalisest keskmisest (7,4..11,5 °C) lausa paar kraadi soojem.

Aprill 2010. Kontrastne nagu alati (09.05.2010) Kirnas, 1.04.2010Foto: Eve Kõrts Paljuaastase keskmisega (2,4 kuni 4,6 ºC) võrreldes oli selle aasta aprill 1 kuni 2 ºC kõrgem, eelmise aastaga üsna sarnane. Sadu esines sel aastal normist (28 kuni 39 mm) veidi enam, eelmise aasta aprillist aga vähemalt kaks korda rohkem. Päikegi säras pikaajalise keskmisega (170 kuni 196 tundi) võrreldes pisut enam, läinud aastal oli päikest näha üle 100 tunni rohkem.

2010. a. märts: kiire üleminek talvest kevadesse (11.04.2010) Lumesadu märtsis 4.03.2010Foto: Eve Kõrts Kui läinudaastane kuu keskmine õhutemperatuur oli  1 kuni 2 ºC keskmisest (-3,2 kuni -1,0 ºC) kõrgem, siis sel aastal jäi õhutemperatuur normi lähedale võis siis ulatus kuni pool kraadi keskmisest üle. 

2010.a. veebruar: talvine tuisuralli ja karged kõrgrõhkkonnad (08.03.2010) Võrreldes eelmise aastaga, oli 2010. veebruar külmem 3 kuni 4 °C.  Ka paljuaastasest keskmisest (-3,3..-7,4 °C) oli selle aasta veebruar külmem ligi 2 °C.

2010 aasta jaanuar: lumine ja külm ehk talv nagu muiste (09.02.2010) Aastad ei ole vennad. Kui möödunud aasta (2009) jaanuar oli paljuaastasest keskmisest 2 kuni 4 ºC soojem, siis selle aasta õhutemperatuur jäi keskmisest 4 kuni 7 ºC võrra madalamale. Vaatamata sellele, et hanged ulatusid kohati poole meerini, mõõdeti ülessulatatud lund kümmekond mm vähem kui norm ette nägi.

2009 detsember: krõbedate külmade vahele mahtusid pehmema ja niiskema õhuga valged jõulud (12.01.2010) 5.12.2009Foto: Lea Marmor Võrreldes pikaajaliste numbritega, siis õhk oli detsembris 0,5 kuni 1 ºC võrra külmem (2008. aastal 2 kuni 3 ºC võrra soojem), sadu oli kohati 30 mm võrra rohkem kui ette nähtud, päikesepaiste kestus (14 tundi Ida-Eestis kuni 23 tundi Ida-Eestis) oli ideaalilähedane.

Novembrikuu algas külmalt ja lumiselt, lõppes vesiselt ja soojalt (06.12.2009) Kuu kliimanumbrid olid justkui tagurpidi pööratud. November algas plaanipäraselt või isegi paar kraadi madalama õhutemperatuuriga kui peaks, kuu lõpus ületas õhutemperatuur pikaajalise keskmise (-0,3..+3,9 ºC) enam kui 5 ºC kõrgemate näitajatega. Kokkuvõttes oli november aga 1 kuni 2 ºC kõrgem pikaajalisest (möödunud, 2008. aastal peegeldas õhutemperatuur rohkem kliimanorme). Sadu oli kokkuvõttes piisavalt (39 kuni 81 mm), mis on õige lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele (46 kuni 80 mm) Päikest nähti Lääne-Eestis etteantud tunnid, ida pool jäi ligi poole päeva jagu puudu (norm on 23 kuni 40 tundi). Pikemalt loe EMHI kliimakokkuvõttest.

2009. aasta oktoobrikuu kokkuvõte (05.11.2009) 01.10.09Foto: Peep Loorits Oktoober oli pilvisem, sajusem ja tunduvalt jahedam nii möödunud aastast (2008) kui paljuaastasest keskmisest.

2009. aasta septembrikuu kokkuvõte (07.10.2009) Foto: Leili Valdmets September osutus ligi 3 ºC võrra soojemaks nii läinud aastast (2008) kui pikaajalisest keskmisest.Samas oli ekstremaalsete temperatuuride amplituud (miinimum -0,3 ºC, maksimum 24,6 ºC) väiksem möödunud, 2008. aastast (miinimum -2,2 ºC, maksimum 24,8 ºC).

Augustikuu kokkuvõte (07.09.2009) Keskmisest soojem, Lääne-Eestis päikesepaistelisem, ida pool pilvisem. Äike ja vihmapilved olid sageli üsna suured sõbrad. Ja mitte ainult, märgati ka minikeeristorme ehk trombe.

Juuli oli mitmekülgse ilmaga (05.08.2009) 01.07Foto: Liina Laurikainen Juulikuu kokkuvõte: ilma mitmekülgsuse üle ei saanud viriseda.

2009. aasta juuni: jahedam, pilvisem ja sajusem keskmisest, aga jaanipäev oli kuiv (09.07.2009)

Mai: kuu, kuhu mahtus õhutemperatuuri erinevus üle 30 ºC (05.06.2009) Ühtse nimega võib öelda, et mai 2009 oli Eestis kontrastide kuu. Oli kohti, kus metsad vaevlesid terve kuu põua käes (Kagu-Eesti) ja samas oli paiku, kus ladistas kõvasti vihma sadada ning äikesepilved ka rahehooge pakkusid (Kesk- ja Kirde-Eesti).

Aprillikuu kokkuvõte: päike ja põud (06.05.2009) 01.04 Toila valdFoto: Sergei Perov Päikest oli tänavu aprillis tõesti palju: 219 tunnist Virumaal Jõhvis kuni 336 tunnini Saaremaal Roomassaares. Paljuaastast keskmist (170 kuni 196 tundi) ületasid selle aasta numbrid vaata et poole enam. Läinud aasta aprillis nähti päikest kõige enam Tallinnas: 241 tundi.

Läinud aastaga võrreldes oli märts normile lähemal (05.04.2009) Foto: Lea Marmor Võrreldes mullusega, oli märtsikuu Eestis kuivem, kuid külmem, aga pikaajalise keskmisega võrreldes siiski soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur jäi piirkonniti  -2,3 kuni +0,5 ºC-ni (paljuaastane keskmine -3,2 kuni -1,0 ºC), möödunud aastal  oli märts ligi 1,5 ºC soojem.  Kuu ekstreemumid olid samuti madalamad mullusest. Kõige külmem öö oli 27.märtsil Väike-Maarjas: -17,9 ºC (läinud aastal oli miinimumnäitajaks 22. märtsil Jõhvis -12,5 ºC), kõige soojem päev oli 13. märtsil Kuusikul:+7,4 ºC (eelmisel aastal oli Narva-Jõesuus 31. märtsil sooja 15,1 ºC).   

Veebruar oli Eestis talvine, mujal tormine (07.03.2009) 1. veebruari loojangFoto: Kaie Avistu Nii Tartu suusa- kui Peipsi uisumaraton, suursugune vabariigi sünnipäeva paraad ja vastlaliug samal päeval: seega, igati korda läinud kuu Eesti rahva jaoks (jutt käib ilmast)! Ja seda kõike veel ideaalilähedaste tingimuste juures.

Jaanuar meil ja mujal (06.02.2009) 1. jaanuar 2009Foto Vivian Ainsalu Jaanuarikuu üldmulje oli võrreldes eelmise aastaga tunduvalt talvisem: ei saanud kurta ei külma üle, mis kaunist härmalõnga puudele kudus ega sooja üle, mis kevadlilled õitsema pani ja kuldnokad talvituma jättis. Paljuaastase keskmisega (-2,4 kuni -7,6ºC) võrreldes oli õhutemperatuur Eestis 2 kuni 3 kraadi kõrgem (-0,1 kuni -3,8ºC), läinud 2008. aasta jaanuaris oli keskmine õhutemperatuur kraadi võrra kõrgem.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam