•  

Üks suvi sai läbi, kaks jätkuvad (14.09.2011 10:28)

Autor: EMHI

Taevastiib 11.09. Ambla
Foto: August

31. augustil lõppes meteoroloogiline suvi (juuni-august), astronoomiline lõpeb põhjapoolkeral teatmeteoste andmeil 23. septembril täpselt kell 12.04.

Seni kestab (vähemalt 13. septembri seisuga) ka nn klimaatiline suvi. See vältab teatavasti perioodil, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt ületab +13 °C. Tänavu algas klimaatiline suvi Tartumaal 20. mail, mullusest kaheksa päeva hiljem. See-eest algas möödunud aastal klimaatiline sügis juba augusti viimastel päevadel.

Tänavune Eesti kolme suvekuu keskmine õhutemperatuur (18,1 °C) tuli täpselt sama, mis mullugi, korrates vähemalt poolsajandi soojarekordit. Aasta tagasi oli juulikuu väga palav, seevastu jaanikuu näit jäi isegi pikaajalisele keskmisele ehk normile alla. Tänavu olid aga kõik kuud ühtlaselt soojad.

Tartu-Tõravere ilmajaama pikas, 1865. aasta detsembrist alanud vaatlusreas jäi läinud suvi kuumuselt teisele kohale 2010. aasta järel (keskmised vastavalt 18,3 ja 18,6 °C).

Kõige palavam oli tänavu Kihnus ja Võrus (kolme kuu keskmine õhutemperatuur 18,8 °C), külmemad paigad asusid põhjarannikul Paldiskis (Pakri MJ) ning Kundas – 17,4 °C. Peale õhu jaheduse segas sealsete elanike ning puhkajate suvemõnusid nn süvaveekerge ehk apvelling – idatuul kergitas Soome lahel pinnale väga külma vee.

Läinud suve kõrgeim õhutemperatuur (32,0 °C) jäi mullusele tunduvalt alla. Mäletatavasti mõõdeti tollal 7. augustil 35,4 °C, mis  jäi vaid 0,2 kraadi alla Eesti kuumarekordile 11. augustist 1992. Madalaimaks õhutemperatuuriks suvekuudel registreeriti aga 4,1 °C (3. augustil Jõgeval).

Eesti keskmine sademete kogus ei olnud eriti suur – 236 mm kolme kuuga (2010. aastal oli see 254 mm). Kõige enam sadas Väike-Maarjas (310 mm), kõige kuivem oli seevastu Jõgeval (143 mm).
Paduvihma tuli paljudel päevadel, näiteks 30. juulil Tallinn-Harkus – 81 mm, 31. juulil Tiirikojal (Mustvees) – 73 mm ja 20. augustil Kihnus – 55 mm.

Kuigi õhusoojuse näidud viitavad hilissuve kestmisele, osutab esimene sügistorm aastaaja peatsele vahetusele.

 

Eelmised artiklid:

Sven-Erik Enno: aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina (01.01.2011) Aasta 2010 jääb ilmavaatluste ajalukku silmapaistva erandina, midagi taolist pole Eesti ilmavaatlused 150-aastase ajaloo jooksul veel ette tulnud. Äärmiselt lumiseid ja külmi talvi, palavaid suvesid ning tugevaid torme on küll ka varem korduvalt esinenud, kuid kunagi pole need nii äärmuslikul kujul ühe aasta ilmastikku mahtunud.

Kuidas talv, nõnda suvi? (02.01.2011) 29.01.10Foto: Peep Loorits 2010. aasta eredamad ilmasündmused läbi sünoptiku silmade.


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam