•  

Õueonu päevaraamat (17.11.2011 11:33)

Autor: Tiit kändler

7. november
Õueonu läheb õue ja mis ta näeb – vesirott on oma urust välja ajanud kolm roosat püramiidikest. Needsamad püramiidikesed, mille Õueonu üleeile nii vaevarohkelt vesiroti käiku sokutas. Võttis ikka vaeva, et kõik käigud üles leida, et sinna siis mürgiannused poetada. Ja mis sa ütled. Selgub, et vesirott on lisaks uskumatule töökusele veel tark kah. Õueonu ohkab ja peaaegu lepib selle näiliselt paratamatu tõsiasjaga, et ei möödu enam kaua aega, kui tuleb kukkuda maa alla, vesiroti poolt kaevatud käikude rägastikku.
Seepeale kasutab Õueonu viimast allesjäänud aega, võtab murureha ja asub kastanilehti kokku riisuma. Huvitav, mõtleb ta, kollaseid kastanilehti on ikka palju kergem kokku riisuda, kui rohelisi. Ta ei oskagi välja mõelda, kas tuleb selline erinevus värvist või sellest, et ühed on maa peal, teised puu otsas.

8. november
Emakass on varahommikul tassinud vaibale Õueonu voodi ees sügise esimese hiire korjuse. Kuid ega siis esimene hiir too veel sügist.

9. november
Kell heliseb. Huvitav, mis on kell? Ei tea ega saagi teada. Pole ju võimalik vastata täpselt küsimusele, mis on kell. Sest siis on see ju hoopis midagi muud. Nii nagu pole ka võimalik täpselt vastata küsimusele, kus ma olen. Jah, kus ma siis olen – kas seal, kus pea, kus jalg, kus kõht, kus naba? Hullem veel – pole ka võimalik vastata, palju ma kaalun. Sest igal hetkel kaalun ju hoopis midagi muud!

11. november
Czesƚav Miƚosz tõdeb: „Näib sedamoodi, et Looja, kelle eetilistes motiivides on inimesed õppinud kahtlema, juhindus eelkõige soovist, et oleks võimalikult huvitav ja lõbus.” Õuel on praegu lõbu laialt. Nimelt ei toimu seal mitte midagi. Huvitav, miks küll?

12. november
Loen reklaambukletist, et nüüd on välja nuputatud nutipotid. Sihukeses potis kasvavat taime ei pea kastma, väetama ega muul viisil hoolitsema, lubatakse. Kogu hoole võtavad enda kanda potis olevad sensorid, mikroprotsessor ja spetsiaalne tarkvara. Pole küll öeldud, kas ka taime vaatamise hoole võtab enda kanda mõni sensor. Huvitav on ette kujutada, et läheb aga kaua või vähe, ja ongi meil olemas nutiõued. Mida ei pea mingil viisil hoolitsema. Kus kõik teeb ära automaatika, robootika ja arvutusmatemaatika.
Kuid kas selline nutiaed ei ole juba ammust aega olemas olnud? Põlismets sel nimeks.
Ja siis veel natuke ning on platsis nutibeebid. Kelle eest ei pea mingilgi kombel hoolt kandma.

16. november
Õu on segaduses. On soe, justkui toimuks lokaalne soojenemine. Globaalse soojenemise kohta on niikuinii liiga palju vaidlusi, kuid lokaalset saab õu üsna täpselt mõõta. Õitseb mõni üksik saialill. Vesirotid naudivad külmumata maad. Kastan langetab austusest selge sinise taeva vastu oma viimase lehe. Mis tunne võib olla langenud lehel. „Eluvõime ei väljendu mitte ainult visaduses, vaid ka valmisolekus kõike otsast alata.” Francis Scott Fitzgerald, Ameerika Jazz Age kirjanik,  teadis seda täpselt.

Eelmised artiklid:

teadus.ee: Aroomiteraapia võib vallandada ohtlikke gaase (22.10.2011) RoosFoto: Peep Loorits Kui spaades kasutatakse massaažis meeldivalõhnalisi eeterlikke õlisid, mida kutsutakse aroomiteraapiaks, võivad vallanduda võimalik et ohtlikud õhusaasteained nagu lenduvad orgaanilised ühendid ja imepeened osakesed. Nõnda väidab Taiwani teadlane Der Jen Hsu ja tema kolleegid asjakirjas Environmental Engineering Science.

Toimub teadus.kabaree nr 2 (21.10.2011) Teema: „Maavarakas või maavaratu Eesti? Neljapäeval, 27. oktoobril 2011 kell 19Teatri Puhvet, Tallinn, Teatri väljak 3

teadus.ee: Suvekoolini 10 päeva. Tähelepanu, valmis olla … (16.08.2011) teadus.ee suvekoolini on jäänud kümmepäevak. Kindlaid osavõtjaid, esinejaid ja korraldajaid on kokku 99 inimest. Kõlab nagu arv kaupluse hinnasildil.

teadus.ee: Kass hulgub nagu jaaguar (26.07.2011) Foto: Lea Marmor Kodused kassid veedavad 80 protsenti oma ajast puhates. 17 protsenti ajast tegelevad nad enda eest hoolitsemise ja muu sellisega. Ning vaid 3 protsenti ajast läheb jahipidamiseks.

Õueonu päevik: Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja (26.07.2011) Juunis õu avardub ning jõuab mereni välja. Meri ent toob meid jälle tagasi maa peale, õuealale, näidates oma mitmekihilisust. Päike petab, küpsetades taevast kuumalt, ja pilvedki on avanud oma näo, piiludes kusagilt horisondi äärelt. Meri toob meid maa peale oma tõelise temperatuuriga.

teadus.ee: Jaaniuudised teadlastelt (22.06.2011)

teadus.ee: Parandatakse maailma maitsvamat taime (27.04.2011) Kas teie keel tunneb, millised on kaks maailma kõige armastatumat maitset? Kui ei, siis tuleb uskuda Nottinghami Ülikooli Malaysia osakonna teadlasi. Üks neist on vanilliin. See on ühend, mida saadakse vanilliorhidee viljadest vanillikupardest. See on troopiline viinamarjalaadne ronitaim, mida algselt kasvatasid Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid nagu asteegid, nüüd aga kasvatatakse kõikjal, kus võimalik.

teadus.ee: Linnud edendasid dinosauruste lõhnameelt (15.04.2011) Priske pardiprouaFoto: Liina Maldre Näeme, et lind lendab ja teame, et ta on väga hea orienteeruja. Kuid seda, et linnul on väga terav lõhnameel, ei pruugi teada. Nii nagu lind pärineb dinosaurustest, nõnda ka tema lõhnameel. Kuid lind ei jäänud dinosauruse ninaga rahule ja arendas oma lõhnataju edasi.

teadus.ee: Jaapanlaste kiirendi jäi terveks (23.03.2011) 11. märtsi maavärina ja sellele järgnenud tsunami elasid Jaapani tuumafüüsikute katseseadmed üle – erinevalt tuumajaamadest.

teadus.ee: Kivinoad või geenid – selles on küsimus (29.01.2011) Me kõik oleme pärit Aafrikast. Ja nüüdisinimene veetis oma 200 000 aasta vanusest ajaloost pool Aafrikas. Sealt asuti end Euraasiasse laiali laotama 100 000 aasta eest. See on õpikutõde, mida kinnitas ka 2009. aasta aprillis ajakirjas Science avaldatud ulatuslik uurimus, milles 11 maa teadlased uurisid läbi 4 miljonit praegu elava inimese genotüüpi.

teadus.ee: sööge rohkem putukaid! (19.01.2011) Foto: Peep Loorits Putukad toodavad kilogrammi liha kohta vähem kasvuhoonegaase kui toodetakse kilo sealiha  või loomaliha kasvatamisel.

Õueonu päevik. Jaanuar (08.01.2011) Naturaalsusest ja orgaanilisusestAjalooteaduse radadeltKaelapidi koos

teadus.ee: Suvekool andis energiat (08.09.2010)  Foto: Tiit Hunt Osavõtjate avaldatud arvamuse põhjal tundub, et teadus.ee suvekool „Energiliselt energiast” andis osalejatele energiat. Vähemasti mõistmaks, et energia – see ei ole imelihtne.

teadus.ee: üleminekuaja nätsked päevad (20.08.2010) Kuidas 19 aastat tagasi tegelikult oli? Püüan seda meenutada juba mõnda aega. Vahel tundub, et tuleb öelda lennartmerelikult, hõbevalgelikult: ei tea, ei mäleta. 19 aastat või 19 aastatuhandet – mis vahet seal on. Kuid aitab liialdamisest, vahe on ometi.

teadus.ee: meiski võib olla tumeainet (24.07.2010) Kosmoloogid pajatavad meile, et kui ka kõik, mida me näeme, on tõsi, siis näeme me vaid 20 protsenti tõest. Ülejäänud 80 protsenti jääb meie eest varjatuks, on tumetõsi, mis kehastub tumeaines.

teadus.ee: muusika kõrvast elektronini (11.06.2010) Ei hakka vingerdama: selle tutvustuse on kirjutanud autor ise. Kuid erinevalt paljudest teistest, ütleb siin selle kurva tõsiasja ka välja.

teadus.ee SUVEKOOL TULEB ENERGILINE (30.05.2010) Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal. Foto: Tiit Hunt Sel suvel toimub teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu Meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu Meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.

teadus.ee: EUROOPLASED ON NEANDERTALLASED (14.05.2010)

teadus.ee: UUS POPULAAR- TEADUSRAAMAT (13.05.2010) Sellest raamatust saab lugeda paljudest teadusvaldkondadest – arhitektuurist läbi neandertallase kuni Endel Lippmaa tegevuseni välja.

teadus.ee: Inimene arenes kand ja varvas (28.01.2010) Kui inimest ka inimahvist muu ei erista, siis kahel jalal kõndimine ikka. Sel viisil oleme osanud liikuda miljoneid aastaid. Ja 99 protsenti sellest ajast pole meil olnud midagi jalga panna. Nii et meie jalad on arenenud paljasjalgse bipedalismi survel. Ja paljasjalgselt liigub praegugi suur osa inimkonnast. USA Harvardi ülikooli inimese evolutsioonibioloog Daniel E. Lieberman ja ta kolleegid on asja uurinud, et inimese evolutsiooni interpreteerida. Ja neil on ka soovitusi spordimeditsiinile ning jooksukingade vabrikantidele.

teadus.ee: Kui ilmataat on inimene? (20.01.2010) Kui läheme toast õue, siis vaevalt et mõtleme kliima, saati veel globaalse kliimamuutuse peale. Me mõtleme, mida selga ja jalga panna.

teadus.ee: Valitsuse väärt matemaatika (15.01.2010) Lõpuks ometi otsustas valitsus koolidele välja pakkuda uue õppekava. Muidugi tekitas see vastuseisu nii koolijuhtide, koolilaste vanemate kui koolilaste seas. Tähendab siis, et asi on rakendamist väärt. Sest kui sellise rahva häälekamat enamust kuulda võtta, siis õpetatakse meie koolides siiamaani veel seda, et Maa on universumi keskpunkt.

teadus.ee: TÄPSEIMA AJA JUUBEL (07.01.2010) Pildil on näha Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi tseesiumfontääni aatomkell, mis  annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vee purskkaevus. Nõnda hõljuvad aatomid kaaluta olekus, mis tähendab, et nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.

teadus.ee: Tehkem jõuludest meele ja mõtte pühad! (19.12.2009) Jõulueelne teadus.ee soovitab oma koduleheküljel soojalt mõnda meie tippteadlaste kirjutatud mälestusteraamatut – vastukaaluks vohavale mineviku ümber ja üle kirjutamisele saab lugeja siit midagi jäävat nii meelele kui mõttele.

teadus.ee: Kuu toodab omaenda vett (23.10.2009) Foto: Kaie Avistu Kui Kuul ongi vett, siis ei pruugi see olla pärit igiammustest aegadest, vaid seda tekib muudkui juurde.

teadus.ee suvekoolis ka Eesti esimene teadusraamat lastele (21.08.2009) Kolmapäeval, 26. augustil kell 16 esitletakse Tallinnas Viru Keskuses Rahva Raamatu raamatupoes Tiit Kändleri raamatut „Päikeselt näeb kaugemale. Väike teadusraamat lastele”. Selle illustreerinud Eerik Kändler laseb taustaks oma muusikat.

teadus.ee: Robotid võivad lennata kärbestest tõhusamalt (05.08.2009) Insenerid on pikka aega püüdnud ehitada tillukesi roboteid, mis lendaksid mitte nagu linnud, vaid koguni nagu kõige osavamad lendavad putukad – kärbsed. Selliseid robotkärbseid saaks lähetada luurele või päästeoperatsioonidele.

teadus.ee: SUVEKOOL MUUTUB EETERLIKUKS (20.08.2009) Eelmise aasta suvekoolis tegutseti pimeduses Urmas Sisaski eestloitsimisel. teadus.ee on korraldanud suvekoole neli aastat. Teemadeks on olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil.

teadus.ee: MEHED PÄEVITAGU KALA SÜÜES (24.05.2009) Päevitage mõõdukalt ja sööge kala, eriti kui olete eakad mehed. Siis tunnetate maailma paremini. Manchesteri ülikooli ja teiste Euroopa teaduskeskuste teadlased uurisid, kuidas mõjutab vitamiin D keskealiste ja vanemate meeste tunnetusvõimet.

teadus.ee: Uus võimalus leida teadust (14.05.2009) Paari päeva eest sai kasutamiseks valmis Eestis ainulaadne keskkond, mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.

teadus.ee: Inimese sees on kala (29.04.2009) Riho Sibul peaks oma tuntud laulu sõnad ümber tegema. „Inimene pole kala” ei kõla enam päevakohaselt, kui on avastatud, et inimese sees on kala.

teadus.ee: Süvavee Metuusalad (16.04.2009) Korallide kohta on küll teada, et nad kipuvad välja surema, kuid kui vanaks nad võiksid elada, on teadmata. Radioaktiivse süsiniku meetod on andnud nende elueaks miljoneid aastaid, kuid kasvuringide lugemine vaid mõnisada.

teadus.ee: mõõduka kehakultuuri mõõt (17.03.2009) Mõõduka kehalise kultuuri harrastamine on tervisele kasuks. Kuid kui suur on mõõdukas ja millal muutub kehakultuur keha hävitavaks spordiks?

teadus.ee: ODAVROOSID ERITI OKKALISED (17.02.2009) Odavad sõbrapäeva roosid on pööranud oma okkad keskkondlaste poole. Leicesteri ülikooli bioloog David Harper hoiatas 143. veebruaril, et Keenia Naivasha järve ääres kasvatatud odavaid roose ei tohiks osta, kuna need „lasevad sel maal kuivaks joosta”. Nimelt kasvatavat roose firmad, kes ei hoolivat keskkonnast ja mõjuvad hukatavalt selle Keenia südames oleva järve ökoloogiale. Sellised firmad müüvad oma roosid maha Hollandis toimuvatel oksjonitel, ja nõnda teatakse, et „lilled tulevad Hollandist”.

teadus.ee: DARWIN: LAULEV EVOLUTSIOON (05.02.2009) 12. veebruaril peetakse üle maailma Darwini juubelit. Nii ka www.teadus.ee.  Võite lugeda mõnda uudist evolutsioonist nüüdisajal. Võite leida huvitavaid linke, kust saab lugeda uut ja huvitavat evolutsiooni kohta. Kas Darwin oli darvinist? Õige vastus – ei olnud. Sest darvinismi polegi olemas, see on hilisem väljamõeldis, mis pidi sotsialistidele, kommunistidele ja muule säherdusele rahvale olema abiks Jumala väljakihutamisel maamunalt – taevasse, kus tema koht.

teadus.ee: Näoilme sõltub poliitikast (20.01.2009) Kui te vahite kellelegi otsa, siis teadke, et konservatiivsete vaadetega vaatlejale tundub teie ilme olevat kurjem kui neile, kes jagavad näiteks sotsiaaldemokraatlikke vaateid.

teadus.ee: Kliimamuutus paneb põntsu poliitikale (19.01.2009) Võibolla tuleb praeguses üleilmlises majandushädas süüdistada hoopis kliimamuutust. Igatahes annab selliseks tõlgenduseks vihje Hiina ajalugu. 9. sajandi lõpul laastas sealset põllumajandust põud, mis lõpetas kolm sajandit kestnud Tangide dünastia. Stalagmiitide uuringud vihjavad tollasele kliimamuutusele. Vihmarohked ja põuarohked ajad vaheldusid Hiinas tsükliliselt ja kooskõlaliselt impeeriumi õitsengu või langusega.

teadus.ee: Mobiiltelefonid aeglustavad pidurdamist (05.12.2008)

teadus.ee: Sada numbrit üksildust (27.11.2008)

teadus.ee: ILM TUNNEB ÄRA PUHKEPÄEVAD (09.11.2008)


Arhiiv

Telefon: 6 565 655

E-post: ilm@ilm.ee

Rohkem: Kontakt | Reklaam